OMX Baltic−0,13%269,21
OMX Riga−0,28%872,98
OMX Tallinn−0,37%1 716,62
OMX Vilnius−0,02%1 042,2
S&P 5000,35%5 969,34
DOW 300,97%44 296,51
Nasdaq 0,16%19 003,65
FTSE 1000,18%8 276,81
Nikkei 2251,3%38 780,14
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,97

OMX Baltic−0,13%269,21
OMX Riga−0,28%872,98
OMX Tallinn−0,37%1 716,62
OMX Vilnius−0,02%1 042,2
S&P 5000,35%5 969,34
DOW 300,97%44 296,51
Nasdaq 0,16%19 003,65
FTSE 1000,18%8 276,81
Nikkei 2251,3%38 780,14
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,97

11.02.13, 13:56

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Loe, kuidas õigustab Eesti Energia hindu

Kuna üldteenuse hinnakujundus on tekitanud avalikkuses rohket diskussiooni, üritab Eesti Energia energiamüügi juht Karla Agan võtnud ettevõtte blogis hindu põhjendada.

Anu Jõgi

Kokkuvõte: üldteenuse kliendid on liiga säästlikud.

1. Miks on üldteenuse marginaal kallim Eesti Energia börsipaketi marginaalist?

Üldteenuse hind jaguneb elektrienergia hinnaks ja teeninduskuludeks. Praeguse regulatsiooni kohaselt tuleb meil teeninduskulud jagada kilovatt-tunni hinda. Kuna üldteenuse kliendid tarbivad märgatavalt vähem elektrit kui lepingulised kliendid, muudab kilovatt-tunni hinda lisatud teeninduskulu üldteenuse kWh maksumuse oluliselt kallimaks kui elektrilepingute puhul, kus klientide tarbimine on suurem ja marginaal selle tulemusel madalam.

Oleme konkurentsiametile teinud ettepaneku eraldada üldteenuse hinnas elektrienergia maksumus ja teeninduskulud ning lisada teeninduskulud üldteenuse klientide arvele ühtse teenindustasuna. See alandaks üldteenuse marginaali ning tagaks kõigile üldteenuse klientidele õiglase ja kulupõhise hinna. Meie ettepanek on üldteenuse klientide jaoks ausaim lahendus, sest tarbitav elektrikogus ei tohiks mõjutada seda, kui palju klient teeninduskulusid maksab. Näiteks arve väljastamise kulu ei sõltu ju tegelikult kliendi tarbitud elektrikogusest.

2. Miks on Eesti Energia üldteenuse marginaal kõrgem kui teistel üldteenuse pakkujatel?

Erinevatel üldteenuse pakkujatel on erinev üldteenuse tarbijate arv, üldteenuse tarbimiskogus ja klienditeeninduskanalite võrgustik ning sellest ka erinevad kulud. Järelikult ka erinev hind. Eesti Energial on üle-eestiline büroovõrk, meie infosüsteemid peavad vastu pidama kordi suurematele koormustele kui teistel üldteenuse pakkujatel, võlahalduses tuleb meil katta märksa suuremaid finantsriske. Loomulikult ei lisa me üldteenuse teeninduskulude hulka ühtegi elektripakettidega seotud kulu, nagu näiteks müügisüsteemi ülalhoidmine või turundus.

3. Miks on Eesti Energia avatud turu teeninduskulud ligi 5 korda kõrgemad kui suletud turu kulud?

Avatud turu kulud ongi mitu korda kõrgemad kui suletud turu kulud. Selleks et avatud elektrituru reegleid täita, toimus 2011. aastal Eesti Energias ulatuslik, mitu aastat ettevalmistatud infosüsteemide vahetus. Enne turu avanemist kahekordistasime oma klienditelefoni teenindusvõimekust, avasime uusi büroosid ning laiendasime ka teeninduse tiimi – kõik ikka selleks, et tuleksime kasvava pöördumiste arvuga toime.

2012. aastal lisandusid avatud turu kuludesse veel ka üldteenuse pakkumiseks vajalikud arendused. Seega algasid avatud turu kulud juba suletud turu päevil. Samas ei loetud neid siis suletud turu teeninduskulude hulka, mistõttu ei kajastunud need ka elektri hinnas. Konkurentsiamet pidas neid toona avatud turu teeninduskuludeks, mis tuleb nüüd, avatud turul, elektri hinda sisse arvutada.

4. Miks ei saa Eesti Energia mastaabiefekti mõjul pakkuda soodsamat üldteenuse marginaali?

Kui kõik üldteenuse pakkujad kasutaksid täpselt sama võimekusega infosüsteeme, ühte ja sama lihtsakoelist e-teeninduse lahendust, kui igal müüjal oleks täpselt samapalju büroosid, ja töötajaid, saaks Eesti Energia tõepoolest pakkuda konkurentsitult soodsaimat üldteenuse hinda. Paraku tähendaks see Eesti Energia üldteenuse klientidele praegusest oluliselt madalamat teenindusstandardit.

Ligi 640 000 tarbimiskoha ja umbes 20 korda väiksema tarbimiskohtade arvu teenindamise kulusid ei olegi võimalik üks-ühele võrrelda. Võtame kas või arveldusprotsessi – see, kas müüjal tuleb 10 päevaga väljastada paarkümmend tuhat või paarsada tuhat arvet, tähendab paratamatult märgatavat kulude erinevust ühe arve kohta.

5. Kui suur on kasum üldteenuse marginaalis?

Oluline on mõista, et 0,72sendine müügimarginaal ei võrdu kasumimarginaaliga. Kuna elektri hinnatõus on klientide rahakotile valus löök, oleme kasumiosa viinud väga minimaalseks, kolme-nelja protsendi juurde üldteenuse kilovatt-tunni maksumusest. Lõviosa üldteenuse marginaalist moodustavad teenindusega seotud kulud.

Anu Jõgi

Energeetika

Seotud lood

Uudised

13.02.13, 14:18

Ansip selgitas, miks oli elektriarve mullusest väiksem

Peaminister Andrus Ansip selgitas riigikogus, kuidas tema jaanuarikuu elektriarve mullusest 14% väiksem tuli.

Uudised

21.02.13, 14:59

Elektrilevi juht: Eesti Energia kasum võrgutasu ei vähenda

Elektrilevi ei või võrku investeerimiseks saada vahendeid Eesti Energia kasumist, ütles Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.

Uudised

11.02.13, 15:29

Metallifirma juht: elektriarve oli kardetust väiksem

Elektriarve 17protsendiline tõus ei olnud üllatus, sest varem lubati ju hinnatõusuks 20-30 protsenti, kommenteeris Valgamaal asuva metallitöötlemisfirma ASi Otolux juhataja Tõnis Balodis vastsaabunud arvet.

Uudised

11.02.13, 15:09

Kinnisvarabüroo: kallinev elekter on kaudne maksutõus

Kasv on 25 protsenti ehk kõva Harju keskmine, võrdles Pärnus asuva OÜ LVM Kinnisvara juhatuse liige ja osanik Ingmar Saksing värsket elektriarvet eelmise kuu arvega.

Sisuturundus

22.11.24, 12:00

Kodukontor talvekuudel: Kuidas tagada produktiivsus ja heaolu?

Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.