Peaminister Andrus Ansip selgitas riigikogus, kuidas tema jaanuarikuu elektriarve mullusest 14% väiksem tuli.
Peaministri elektriarve vähenes kodu soojustamise tõttu. „Jah, me soojustasime suvel oma elamise, kasutasime tänapäevaseid materjale. Ma ei saa kahjuks öelda toote nime, mida me kasutasime, sest materjalide maaletoomisega tegeleb minu väimees ja see oleks juba väga korruptsioonimaiguline, kui ma seda suurepärast materjali, mille 1 cm soojustakistus võrdub 20 cm penoplasti soojustakistusega, siin reklaamima hakkaksin. Aga kõik otsijad võivad selle kindlasti Internetist üles leida, ta algab d-tähega ja nimi ei ole väga pikk,“ rääkis Ansip.
Peaministri sõnul peab iga majapidamine pidama korralikku arvet energiakulutuste ja maja kütmise kulutuste üle. „ Mina rehkendasin, et meie puhul tasub täiendav soojustamine ära umbes viie aastaga,“ rääkis ta. „ Aga miks arve väiksem on? Pigem on sel aastal soojem talv.“
Ansipi sõnul on neid kodusid, kus sel talvel tuleb maksta väiksemaid soojaarveid, Eestis päris mitmeid. „Eelkõige on need arved sel aastal väiksemad tänu sellele, et KredExi kaudu on mitmed-mitmed korterelamud saanud toetust, inimesed on ise panustanud oma vahendeid selleks, et majade soojapidavust suurendada, ja seetõttu on ka kodukulud alla läinud,“ rääkis ta.
Peaminister tõi eeskujuks Soome, kus kulub ühe kuupmeetri elamispinna, kontoripinna kütmiseks kaks korda vähem soojusenergiat kui Eestis. „Ometi asub Soome üldise arusaamise järgi pisut põhja pool kui Eesti ja eelduste järgi peaks Soomes olema külmem kui Eestis,“ lisas ta. „Meie omaaegsed ehitised ei ole energia kasutamise seisukohalt efektiivsed. Me peame selle probleemiga väga tõsiselt edasi tegelema. Pelk osutamine, et näe, ei ole alla läinud kodukulud, ei ole kindlasti konstruktiivne ja ei ole ka lahendus.“
Samas ei olnud Anspi nõus riigikogulase Rainer Vakra väitega, et Soomes on elektri hind tarbijale soodsam kui meil. „Eestis on elektrienergia hind tarbijale ka pärast elektrienergiaturu täielikku avanemist ikkagi selgelt soodsam kui Soomes. Mina olen pidanud kogu aeg usutavaks neid väiteid, mille kohaselt elektrituru avanemisel elektrienergia hind Eestis tõuseb umbes 20%. Praeguseks ei ole meile teada, kui suureks see tõus tegelikult osutub, sest ühe kuu põhjal ei ole võimalik mingeid järeldusi teha.“
Ansipi teatel on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel keskmine elektriarve suurenenud jaanuarikuus turu avanemise tagajärjel 16,1%, mitte 30%, nagu väitis Vakra. „Kui suureks kujuneb see elektrienergia hind veebruaris, märtsis, on veel kuidagimoodi prognoositav, aga missugune ta täpselt on suvekuudel, seda ei oska veel hetkel öelda, aga eeldused on küll sellised, et suvel elektrienergia hind börsil kindlasti langeb,“ ütles peaminister.
Seotud lood
EstLink 2 merekaabli projekti valmimine 2014. aastal, mis tagab ühenduse paranemise Soomega, võib Eesti Energia teatel tähendada veel suuremat elektri hinna tõusu, kuna ajalooliselt on meie põhjanaabrite elektri hind olnud kõrgem kui Eestis.
Kuna üldteenuse hinnakujundus on tekitanud avalikkuses rohket diskussiooni, üritab Eesti Energia energiamüügi juht Karla Agan võtnud ettevõtte blogis hindu põhjendada.
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.