Euro loovib karide vahel

Itaalias olid eile lõppenud parlamendivalimistel kaalul euroala suuruselt kolmanda majandusruumi väljavaated stagneerunud ja suure võlakoorma all majandus käima vedada.

Ootamatult kõvaks pähkliks on aga euroala jaoks kujunemas nädalavahetusel uue presidendi valinud Küpros, mis moodustab vaid 0,2% rahaliidu riikide SKPst, kuid mille panganduse probleemid võrreldavad Iirimaa või Islandiga.

“Tuleb kindlasti keeruline kevad,” nentis Jürgen Ligi euroala rahandusministrite viimase kohtumise järel veebruari algul, kus ministrid ühe tulise vaidlusvooru juba ära pidasid.

Kreeka pidi olema erijuhtum. Keerulise kevade üks teemasid ongi Küprose abipakett, mida valitsus vajab riigi majandusest kaheksa korda suuremaks paisunud ja Kreeka võlgade restruktureerimisest löögi saanud pangandussüsteemi stabiliseerimiseks.

Summad, mida Küpros vajab, ähvardavad võlakoorma riigil üle pea kasvatada. Võlgade võimalik restruktureerimine – kus Kreeka pidi euroala liidrite kinnitusel erandiks jääma – võib aga euroala perifeerias rahunema hakanud võlakriisi uuesti üles puhuda.

Rahandusministrid peavad nüüd selgusele jõudma, kui suurt riski radikaalsemad lahendused Küprosel – sealhulgas pankade hoiustajate kaasamine – enesest kätkeks. Või on Küpros selleks liiga väike, et rahaliitu uuesti rappuma panna.

Reaalne pankrotioht. Veebruari algul nentis reitinguagentuur S&P Küprose kohta, et riigi pankroti oht, mis peaks euroalal olema välistatud, on “reaalne ja suurenemas”.

Juba kaks aastat on rahaturud Küprosele suletud ning toime on tuldud Venemaalt saadud abilaenu toel. Lahendust on vaja hiljemalt juuniks, mil Küprosel tuleb lunastada võlakirju mahus, mis vastab 8%-le riigi SKPst.

Pühapäeval Küprose presidendivalimised võitnud konservatiivide liider Nicos Anastasiades lubas abipaketi kõnelused Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFiga kiiresti lõpule viia.

Kõnelused on veninud juba kaheksa kuud, kuna kõik võimalikud lahendused on halvad.

Ja kiireid lahendusi ei pruugi järgneda ka võimu vahetusele, sest nagu viitab JPMorgan Cahse & Co Euroopa analüütik Alexander White, on kokkulepet takistavad poliitilised karid pigem väljaspool Küprost.

Nii nõuab euroala abipakettide suurim rahastaja Saksamaa, et Küprose abipaketti annaks oma panuse ka Venemaa, mille kapital Küprose ülemäära suureks paisunud pangandussektoris vaieldamatult domineerib. Olgu siis legaalne või illegaalne kapital.

Saksamaa on järele andnud ka euroala valitsusjuhtide läinud aasta juunis antud lubaduses, et euroala riikide raskustes panku aitaks edaspidi otse rekapitaliseerida ESM. Ka nende reeglite täpsustamine on osa rahandusministrite “keerulisest kevadest”.

Lisaks tuleb lahendada küsimused sellest, kuivõrd tuleb Küprosel edaspidi oma pangandussektorit koomale tõmmata, kuivõrd peab muutuma maksupoliitika ning Küprose võimude käitumine riiki tulvava musta rahaga, ütles intervjuus agentuurile Bloomberg Saksamaa aserahandusminister Steffen Kampeter.

Must raha oli terav teema ka eurogrupi rahandusministrite viimasel kohtumisel. Kokkulepet Küprose abipaketi kohta loodetakse siiski juba märtsis, ütles eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem. Ning laual on kõik võimalikud komponendid, alates võlgade restruktureerimisest ja hoiustajate kaasamisest, riigifirmade erastamisest ning Küprose seni veel hõlvamata gaasivarude müügist oodatud tulude sissearvamiseni.

Kergendus Itaalias. Itaalias näitasid aga lävepakuküsitlused eile võitu  Pier Luigi Bersanile, endisele kommunistile, kes on lubanud eelarvekulud jätkuvalt kontrolli all hoida. Aktsia- ja võlakirjaturud rõõmustasid. Ent nüüd on oluline, et lahkuva peaministri Mario Monti algatatud reformid jätkuksid.

Nagu kommenteeris agentuurile Bloomberg Monument Securities Ltd strateeg Marc Ostwald:  “Kui see “tänu taevale, Berlusconi ei saanud senatit oma kontrolli alla” kergendusralli läbi saab, kerkib kohe küsimus: “Ja mida te nüüd siis tegelikult korda saata kavatsete?””

 

Tasub teada

Küpros on euroalal viies abipaluja

Abisumma vajadus on hinnatud 17–18 mld eurole, mis oleks suhtarvuna Küprose SKPsse Kreeka järel suurim abipakett euroalal.Küprose võlatase kerkiks aga sellise laenusumma puhul 140%-le SKPst, mis käib riigile üle jõu.Nii jätkuvad keerulised vaidlused võimaluste üle võlakoormat vähendada.Lahenduse leidmist raskendab Venemaa kodanike raha suur osakaal Küprosel võlakirjades ja hoiustes.