USA kukepoks töökohtadega

Reedel rakenduvad USAs seadusega ette nähtud automaatsed eelarve kärped (sequestration), mis pimesi kärbivad kümnetes ja kümnetes valdkondades USA föderaalvalitsuse kulutusi. Ekspertide sõnul võib see maksma minna kuni ühe protsendipunkti riigi selle aasta majanduskasvust.

Nädalavahetusel avalikustas Valge maja detailse raporti selle kohta, kuidas kärped mõjutavad iga osariiki eraldi ja mida see riigile tervikuna tähendab. Haridus, tervishoid, sisejulgeolek, väliskaitse, toidu- ja lennuohutus ning paljud muud valdkonnad saavad kärbete tõttu kannatada. Ühtekokku tähendab see USA majandusele sel aastal 85,4 miljardi dollari eest valitsuse raha kadumist.

Kuigi USA on maailma suurim majandus, pole ka need numbrid naljaasi. Neljandas kvartalis kukkus riigi sisemajanduse koguprodukt aastaga 0,1%, mis oli niigi tingitud tarbijate ja ettevõtete nõrgast kindlustundest ning valitsuskulutuste vähenemisest. Uus kärpelaine niigi kasvu otsivale ja lootvale majandusele enesekindlust ja hoogu ei lisa.

National Association for Business Economics küsitles 49 ökonomisti, kellest üle poole olid kindlad, et rakenduvad kärped söövad USA selle aasta majanduskasvust kuni pool protsendipunkti. Kolmandik ökonomiste ütles aga, et kasvust kaob protsendipunkt.

Muidugi võib väita, et kärped on pikemas plaanis head ja USA majandus on praegu jätkusuutmatul kursil, kuid seda ei saa eeldada. Tegemist on automaatsete kärbetega, mis valimatult tõmbab koomale kulutusi kogu riigis. 2011. aastal pandigi see kava, mille president Barack Obama hiljem seadusena välja kuulutas, selle eesmärgiga kokku, kuna see on nii halb ja ebameeldiv, siis poliitikutel ei jää muud üle, kui parem plaan välja mõelda.

Seda pole aga juhtunud. Selle asemel on ummikseis Washingtonis suurem kui eales varem. Vabariiklased andsid niigi järele fiskaalkuristiku ehk üheaegselt jõustuvate suurte maksutõusude ja kulude kärbete kokkuleppes ning puhtpoliitiline imago ei luba enam Obamale ja demokraatidele järele anda. Nende sõnul president liialdab kärbete mõjudega ja demokraadid tahavad makse tõsta, mis vabariiklaste jaoks on vastuvõetamatu.

Obama ütleb, et tema soovib lihtsalt asjale lahenduse leida, kuigi pole avalikult konkreetset plaani välja käinud. Demokraatide sõnul ei soovi nad makse tõsta, vaid tahavad ära kaotada veel president George W. Bushi ajast kehtivaid maksusoodustusi.

Hetkeolukord meenutab algkoolist tuttavat näpunäitamist ja teise süüdistamist, kuigi ise ollakse samavõrd kõiges selles süüdi. Washingtoni poliitilise kukepoksi tulemus on aga see, et tavainimeste ja ettevõtete olukord võib märkimisväärselt halveneda.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Ave Lepik