Helmese teenistus tulemuseta töö eest

Helmes, mis on Eesti üks suuremaid IT-teenuseid osutav ettevõte, võitis 2011. aastal Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ühtse internetikeskkonna loomise riigihanke. 2012. aasta lõpuni käis IT-toote väljatöötamisel tormiline tegevus. Ometi teatas ERR eelmise aasta lõpus, et lõpptulemus ei vasta ootustele ning projekti vastu ei võeta.Siiski on ERR tänaseks päevaks loobunud pretensioonide esitamisest. Põhjus: Helmes maksis ERRile kompensatsiooni. 230 000 eurot projekti esialgsest 290 000eurosest maksumusest (maksudeta) oli selleks ajaks “ära töötatud”. Seejuures rahastas projekti 71% ulatuses Riigi Infosüsteemi Amet; ülejäänud osa käis välja ERR. Aga mida ei ole, on internetikeskkond.Äripäevani jõudis info ühelt Helmese kunagiselt töötajalt. Inimene, kes soovis jääda anonüümseks, juhtis tähelepanu veidrale olukorrale: firma võidab suuri projekte, kuid töö lõppjärgus, toote katsetamisel, ilmnevad sageli probleemid. See tähendab, et toode kujutab endast midagi muud, kui tellija oli algselt soovinud. Firma endise töötaja sõnul teeb Helmes siis tellijale ettepaneku võtta toode vastu sellisel kujul, nagu see välja tuli. Kuid “hüvitusprotsendiga”, see tähendab firmapoolse juurdemaksuga võimalike viimistlustööde eest.See anonüümse allika kirjeldatud skeem leiab kinnitust ka Helmese ja ERRi koostöö puhul.Algselt oli tellimus selline: kõik ERRi kodulehed, uudiseid ja saateid edastavad portaalid pidid saama uue kujunduse... Töö oli jaotatud nelja etappi, millest kolm täitis Helmes tähtajaks. Kolme esimese etapi eest maksti firmale välja 231 783,21 eurot, millele lisandus käibemaks. Vaatamata tähtaja pikendamisele jäidki neljanda etapi tööd tegemata, mistõttu ERR otsustas Helmesega lepingu lõpetada. Asjasse mittepuutuv ERRi veebikeskkonna kasutaja ei peagi teadma, kas projektist täideti kaks, kolm või neli etappi. Tähtis on, et netikeskkonda ei loodud."Meie lähteülesanne on osutunud ilmselgelt liiga keeruliseks ja Helmes oma pakkumise raames ei suuda seda meie soovitud ja kirjeldatud mahus täita,” põhjendas esialgu tulemuse puudumist ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa.Helmese juht Jaan Pillesaar põhjendas toona lepingu lõpetamist töömahu ebaõige hindamisega: “Kuna ERR soovib oma jõududega tulevikuarendusi teha, on mõistlikum tehtud tööd praegusel kujul üle anda ja selle üle peame hetkel läbirääkimisi.“Äripäeva järelepärimise peale vastas ERRi portaalide peatoimetaja Aivar Pau, et praeguseks on rahvusringhääling saanud Helmeselt nende tehnilised lahendused, mille alusel on võimalik luua ERRi ühtne internetikeskkond. Pau sõnul püüab ERR lõpetada tööd nüüd oma jõududega. Selleks kulub veel umbes aasta. 2014. aasta suveks – ja see on viimane tärmin – peab internetikeskkond töötama. Loomulikult on teada, et projekti lõppmaksumus suureneb samamoodi, nagu pikeneb realiseerimise tähtaeg. Seejuures ei välistanud ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa oma esimestes kommentaarides, et algse mõtte elluviimiseks tuleb siiski korraldada uus riigihange."Tere! Oleme lepingu Helmesega lõpetanud. Nad kompenseerisid tekkinud materiaalse kahju ja meil ei ole neile rohkem pretensioone.” Nii selgitas Margus Allikmaa olukorda nüüd. Summat, mida Helmes hüvitiseks maksis, ERR ega ka Helmes ei täpsusta.

Klientidel pretensioone poleHelmes, kes tegutseb Eesti IT-turul juba 20 aastat, nimetab oma referentsides väga suuri partnereid ja edukalt täidetud tellimusi: Tele2, TeliaSonera, Dansk Bank, SEB, aga ka terve rida riigiasutusi. Ja just riiklike tellimuste täitmine tekitab aeg-ajalt küsimusi. Näiteks 2011. aastal tunnistas Helmes oma osa keskvalimiskomisjoni veebilehe tõrkes, mis kestis ligi poolteist tundi – parlamendivalimiste häältelugemise ajal.Üks teine Helmese töötaja meenutab, et firmal oli probleeme ka maanteeameti ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) projektide üleandmisega. Kuid seesama töötaja rõhutab, et selliseid asju tuleb ette paljudel IT-firmadel, paraku kipub sellekohane info just Helmesest välja imbuma.Maanteeameti avalike suhete osakonna spetsialist Allan Kasesalu kommenteerib omal ajal tekkinud olukorda praegu lakooniliselt: “ Vastab tõele, et Helmes oli lepingupartner Eesti Riikliku Autoregistrikeskusele paberivaba ARK loomisel ja seda üsna mitme aasta eest, umbes 2006. aasta paiku. Meil talle pretensioone ei ole.”EASi infotehnoloogiaüksuse direktor Marko Arula lükkab info koostöö käigus tekkinud probleemidest samuti ümber: “ Helmes on EASi partneriks olnud mitmes hankes ja projektis. Suurim neist oli e-teeninduse arendusprojekt, mis algas 2009. aasta kevadel ja kestis kolm aastat. Helmes teostas projekti korrektselt ja meie jäime kliendina tulemusega rahule. 2011. aastal  võitis Helmes avatud hanke e-keskkonna arendus- ja hoolduspartneri leidmiseks. Ka selles projektis on EASi ja Helmese koostöö sujunud konstruktiivselt ja probleemideta."

Evelin Lang, Helmese esindajaMingeid skeeme Helmes kindlasti ei rakenda ning selle tõestuseks on suur hulk pikaajalisi partnerlussuhteid tõeliselt nõudlike rahvusvaheliste tellijatega. Oleme Tele2 partner näiteks üle kümne aasta juba, Audatexi teenindanud umbes viis aastat. TeliaSoneras on maht aasta-aastalt kasvanud – alustasime nendega koostööd 2001. aastal. Samuti suur hulk edukaid partnerlusi riigile e-lahenduste loomisel. See ei oleks võimalik, kui see käiks kliendi arvel.