Palgatõus pitsitab haiglaid

Jõgeva Haigla juht Peep Põdder heidab Eesti Haiglate Liidule ette, et enne kollektiivlepingu sõlmimist ei uuritud väikestelt haiglatelt, kas neil on reserve, mille abil tänavu tervishoiutöötajate miinimumpalga tõusu katta.Põdderi sõnul pani möödunud aastal sõlmitud kollektiivleping haiglatele suured kohustused ja ta on nördinud, et enne, kui anti lubadus tagada tänavune palgatõus haiglate omavahenditest, ei küsitud kõikide haiglajuhtide arvamust.“Keegi pole minu käest küsinud, kas mul on midagi maksta,” nendib ta ja selgitab, et Jõgeva Haigla on üks neist väikehaiglatest, kes teeb kõige kehvemini tasustatud, kuid väga personalimahukat tööd. Kuna haiglal ei olnud reserve isegi buumiaja lõpul, oli asutus sunnitud 2010. aastal haigekassa hindade langedes palgafondi 12% kärpima.

Ette on näha, et raha palgatõusuks tulemas pole. Tänavu jaanuaris tõsteti palgad tagasi 2009. aasta tasemele. Aastas tähendab see raviasutusele 130 000eurost lisakulu. Et tõsta palgad kollektiivlepinguga ette nähtud tasemeni, oleks vaja veel kuni 280 000 eurot­ aastas. Vaadates haigekassalt saadud eellepingut, oletab Põdder, et tänavu on haiglal võimalik teenida üksnes 100 000 eurot rohkem kui mullu.Haiglate liidu juht Urmas Sule on nõus, et kollektiivlepingust tulenevad kohustused seavad haiglad raskesse olukorda, kuid ta ei arva, et väiksed haiglad on seetõttu oluliselt kehvemas seisus kui suured. “Jah, streigi lõpetanud kollektiivleping pani kõigile haiglatele suure rahalise kohustuse. See ei ole mingi uudis, vaid vägagi selge juba eelmise aasta lõpust,” tõdeb Sule.Kollektiivläbirääkimistel kokkuleppele jõudmine nõudis tema sõnul ootuste ja võimaluste vahelise konflikti tõttu kõigilt osalistelt suuri kompromisse. Samuti möönab Sule, et haiglatel olid sel aastal haigekassa pakutavatele lepingumahtudele suuremad ootused kui see, mida eellepingud lubavad.“Tänavuse aasta eelarve koostamine ja sellega elamine on raske katsumus kõigile raviasutustele,” ütleb Sule ja lisab, et ta ei jaga seisukohta, et Jõgeva Haiglale on see ülesanne keerulisem kui näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumile. Lisaks märgib ta, et Jõgeva Haigla on ainus haiglavõrgu arengukava asutus, mis pole Eesti Haiglate Liidu liige.

Haiglates võib tekkida pingeolukord. Sule ennustab, et sel aastal on haiglate eelarved miinuses. “Kui ühekaupa saavad inimesed olukorrast aru, siis kollektiivselt mitte. Asutustes valitseb pingestatud olukord. Streiki pole ilmselt oodata, aga töötüli tekkimise võimalus on reaalne,” jätkab Sule.Lihtne pole rahaga välja tulla ka suurtel haiglatel. Näiteks Lääne-Tallinna Keskhaigla juht Imbi Moks ütleb otse, et nende haigla ei ole selleks aastaks pakutava lepingumahuga rahul.“Eriarsti­abiteenuse osutamise lepingumaht kasvab vähem, kui eriarstiabiteenusele kulutatav summa haigekassa eelarve üldises prognoosis,” märgib Moks.

Palkade suurus pole veel teada ja segadust on palju

Lääne-Tallinna Keskhaigla arstide peausaldusisiku Lembi Augi tähelepanekud kinnitavad Sule hoiatust, et haiglates võib tekkida pingeolukord.“Tõusevad nende töötajate palgad, kelle tunnitasu jääb praegu alla 1. märtsist kehtima hakanud miinimumtasu. Töötajate puhul, kelle tunnitasu on uuest miinimumtasust kõrgem, ei ole täpselt teada, kas palk tõuseb,” räägib Aug.Tema sõnul käivad asutuses kollektiivlepingu läbirääkimised ja juhtkonna väitel on tunnitasu võimalik tõsta ainult öötöö koefitsienti 1,5-lt 1,3-le vähendades.Ta lisab, et kuigi tunnitasu tõusust räägitakse, pole palgatõusu otseselt planeeritud. Haigla siselehel on vähemasti lubatud, et töötajate sissetulekud ei vähene.Abi- ja tugipersonali palgatõusust pole aga sõnagi räägitud ja kindel palgatõus puudutab Augi sõnul ainult väikest osa seni kehvasti tasustatud töötajaid. “Loomulikult on inimesed ärevil, sest öötöö koefitsiendi vähenemise korral võib täiskoormusega meediku töötasu ka langeda,” nendib Aug. Ta rõhutab, et kuna midagi kindlat ei ole nad veel palgatõusu kohta kuulnud, on segadus parajalt suur.Tegelikult ei taha täpsetest numbritest ja palgatõusust rääkida ükski haiglajuht, ka erahaiglat Fertilitas vedav Ivo Saarma mitte.“Ma ei oska midagi kindlat öelda enne, kui meil on haigekassa lõplik leping käes. Murelikuks teeb see, et ravi mahtu tahetakse vähendada. Samas oli eelarve eelnõus ka meeldivaid punkte,” jääb ta napisõnaliseks.Haiglate liidu juht Urmas Sule soovitab olla kannatlik. “See aasta tuleb lihtsalt üle elada, sest 2014. aastast, kui haigekassa hakkab katma kogu palgatõusu, peaks olukord paranema,” ütleb ta.

 

Tasub teada

Miinimumtasu tõus märtsis

Kollektiivleppe järgi oli tunnitasu tõus järgmine:arstidel 11,7%õdedel ja kiirabitehnikutel  17,5%hooldustöötajatel 23,2%

Allikas: Meditsiiniuudised

 

Kommentaar

Perearstidki tunnetavad palgasurvet

Diana Ingerainen, Eesti Perearstide Seltsi presidentSurve palgatõusuks on olemas. Meie olukord haiglaga võrreldes on hoopis nukker, kuna haigekassa on tööjõukuludes perearstile eraldanud 10,13 ja pereõele 5,60 eurot (varem 9,54 ja 5,11 eurot), mis aga ei taga kokkuleppes kindlaks määratud tunnihindasid.Ja kui veel arvestada sotsiaalministeeriumi sõnumit, et õdede palgatõus on 17%, muutub olukord eriti kurvaks.