Christensen: Küprosest saab veelahe

"Mõte on ju iseenesest õige," kommenteeris Christensen eurogrupi juhi Jeroen Dijsselblomi esmaspäevast turge väristanud intervjuud agentuurile Reuters ja ajalehele Financial Times, kus ta ütles, et Küprose juhtumist saab veelahe viisis, kuidas euroala riikides pangandusprobleeme lahendatakse. Esmalt vastutagu pangad ise, alates aktsionäridest, võlausaldajatest ja garanteerimata hoiuste omanikest - alles siis tuleb mängu maksumaksja raha. Seni on olnud valdavalt vastupidi, ent nüüd lubab turgudel rahunenud olukord julgemaid lahendusi, ütles Dijsselblom.

Probleem on Christenseni sõnul selles, et Dijsselblom sidus sõnumi Küprose juhtumiga, kus esialgses päästeplaanis oli kõik pea peale pööratud - rängima apsuna algne katse matti võtta ka garanteeritud hoiustelt ning toimida nii tegemata vahet tugevate ja kipakate pankade vahel.

"Dijsselblomi lugu illustreerib ilmekalt, mis euroalal toimub. Puudub suur plaan ja kriisilahenduses viseldakse ikka alles edasi ja tagasi. Algselt ütles Dijsselblom, et Küpros on erand, nädal hiljem, et Küprosest saab mudel ka teiste riikide jaoks ning siis kõigest paar tundi hiljem, et Küpros on ikkagi eriline juhtum. Mida turuosalised sellisest asjast arvama peavad!" pahandas Christensen.

Garantiid ei saa anda ja siis jälle ära võtta. EL ja IMF poleks pidanud laskma sellel sündida. „See on šokeeriv,“ nentis ta. Iga kord, kui midagi juhtub, muudetakse reegleid. Investorite jaoks pole mingit selgust.

Dijsselblomi loetletud järjestus, kes ja kuidas panga probleemide korral vastutama peavad, on analüütiku sõnul aga õige - nii on näiteks Põhjalas ka toimitud.  Eelkõige Taanis, mis on Euroopa riikidest kõige karmima käega oma kinnisvarakrahhist paugu saanud pangandust saneerinud (sh oli Taani esimene riik, mis pani kahju kandma ka eelisvõlakirjade omanikud) ning vastutust jaganud moel, mis on Taani maksumaksjale kulu asemel väikest tulu toonud.

Taani mudel on toimiv mudel ja mujal Euroopas tuleb liikuda samas suunas, ütles Christensen, taunides, et viie aastaga pole euroalal ikka veel pangandusprobleemidele selgemat lahendust.

"Eelarve olukorra tõttu ei ole muud valikut," ütles Christensen. Riik saab riske võtta teatud piirini ja eelarvest on võimalik kahju katta teatud piirini. "Ei saa öelda, et me anname lausgarantii ning siis, kui asjad koost lagunevad, pankrotti minna."

Nii juhtus Läti Parexiga, kus Christenseni hinnangul tulnuks panna kahjusid kandma kõik, kes jäid väljapoole garanteeritud hoiuseid. Selle asemel võttis riik üle jõu käiva koorma ja oli sunnitud IMFi ja ELi käest abi paluma.

Taanis on rida panku kinni pandud ilma paanikata. Pankade reitingud on küll madalamad kui Rootsi pankade omad ja finantseerimiskulud kõrgemad, kuid see peegeldab reaalset riski hindamist.

Christensen oli kriitiline ka Euroopa Keskpanga suhtes. Pigem tunnustab analüütik rahaturgude rahustamise eest USA ja Jaapani keskpanka, mis mõlemad leevendavad rahapoliitikat, et saada oma riigi majandusele elu sisse. Euroopa Keskpank seevastu tüürib deflatsiooni, mis raskendab ka riikide rahanduse ja panganduse saneerimist.

"Ma olen optimistlikum kui 2011. aastal, sest USA ja Jaapani keskpank teevad õiget asja. Nüüd on vaja, et ka Euroopa Keskpank liituks. Rahapoliitika võib olla väga stabiliseeriv tegur," ütles Christensen.

Christensen taunis ühtlasi Euroopa Keskpanga politiseerumist ning keskpanga tegevuse sidumist eelarvepoliitilistest sammudest (keskpanga tugiostude programmi käivitamiseks võlakirjaturul peab riik esmalt kokku leppima majanduse reformimise kava). Kriisilahenduse suure plaani asemel, mille keskmes oleks selge pangaprobleemide ja riigi maksejõuetuse lahendamise mudel ning aktiivsem keskpank – on fookus hajunud erinevate teisejärguliste kõrvalteemade vahel pankurite boonustest finantstehingute maksuni, oli Christensen kriitiline.

Ning omaette suur mure on Küprose puhul esmakordselt euroala kehtestatud kontrolli kapitali vabale liikumisele, mis rikub ELi aluspõhimõtteid ja tähendab sisuliselt, et euroalal on korraga kaks eurot - üks Küprosel ja teine väljaspool. Christensen ei uskunud, et selle piirangu kaotamine nii hõlpsalt kulgeb, kui loodetakse.

„Vead on tehtud ja nende tagajärjed Küprose majandusele on rängad,“ ütles Christensen.