Rootsi oma pankadele hinnaalandust ei tee

„Me jätkame kõrgemate kapitalinõuete nõudmist,“ ütles Borg intervjuus agentuurile Bloomberg. „Me ei kavatse Rootsi majandusega riskida. Meil on suur pangandussektor ja suure võlakoormaga majapidamised, me peame olema tuleviku suhtes kindlad.“

Valitsuse selline hoiak tähendab Rootsi pankade jaoks konkurentsimoonutusi, on korduvalt nurisenud Nordea panga juht Christian Clausen.

Samas näivad kapitaliturud toetavat pigem Borgi – Rootsi pankade laenukulud on Euroopas ühed madalaimad.

Nõuded Rootsi pankadele näevad ette Tier 1 kapitali osakaalu tänavu 10% ja 2015. aastal 12% tasemel. Võrdluseks näevad Basel III miinimumstandardid pankadele ette 7% taseme aastaks 2019. Mõnede Euroopa pankade jaoks on miinimumnõue 9%. Rootsi pangad täidavad ja ületavad juba ka Rootsi valitsuse kõrgemad nõuded.

Rootsi finantsturgude minister Peter Norman ütles, et ühtsetel reeglitel ei ole mõtet, sest iga riigi finantssüsteemi riskid on erinevad.

„Panganduse kontsentratsioon on Euroopas riigiti erinev,“ ütles ta. „Ei ole mõistlik asetada Rootsi maksumaksjat võimaliku finantskriisi puhuks riskantsemasse olukorda kui teisi Euroopa maksumaksjaid,“ ütles Norman.

Rootsi pangandussektori varad kokku ületavad Rootsi SKP neli korda.

Rootsi valitsus toetab Suurbitannia seisukohta, et riikidel peab kapitalinõuete kehtestamisel olema rohkem vabadust.

Alakapitaliseeritud pankade ja ülemäära võlgades valitsuste probleemid on Euroopa võlakriisi võimendanud. Euroopa Komisjoni viimase prognoosi järgi täidab euroala võlanormi (mitte üle 60% SKPst) tänavu vaid neli riiki seitsmeteistkümnest. Aastast 2008 on pankade stabiliseerimine Euroopa Komisjoni andmeil Euroopa valitsustelt nõudnud 1,7 triljonit eurot.