Arvestades maailmamajanduses toimuvat ja kuluefektiivsuse otsinguid, püsib meie rasketööstus kasvukursil, selgus Swedbanki värskest uuringust.
Täna esitletud Swedbanki tööstusettevõtete pangandusuuringut kommenteerides ütles panga raske- ja keemiatööstuse sektori juht Marko Keerd, et rasketööstus hoiab müügimahtu ja suudab jätkuvalt kasvada aastas 7,5%.
Keerdi sõnul on uuringust välja tulnud ekspordi osatähtsuse stabiliseerumine peamiselt seotud koostööga sama ala ettevõtete vahel Eesti-siseselt, kus osa tehtud tööst ja detailidest müüakse allhanke korras teisele rasketööstuse töötlejale, kes selle ikkagi ekspordib. "Eestis kasutatakse peamiselt imporditud seadmeid ja agregaate, millesse võib olla segatud Eesti panus mõningate masinadetailide või näiteks juhtmekimpude näol," kommenteeris Keerd.
Rasketööstuse investeerimistegevust hinnates ütles Keerd, et see on suunatud ennekõike efektiivsusinvesteeringutele. "Olemasolevaid tööstuslõike reorganiseeritakse või pannakse rohkem ettevõtte kasuks tööle," märkis ta.
Palgatasemest rääkides ütles Keerd, et rasketööstuses see spetsialistide tasemel kindlasti kasvab. "Seda tingib nii uue töötlusmahu juurdevool Skandinaavia allhanke-ettevõtetest Eestisse, kui ka tehaserahva kvalifikatsiooni tõusust tekkiv töötasu tõusu ootus," selgitas ta.
Valdkonna tegevus on jätkusuutlik ja stabiilne läbimõeldud investeerimisvõimalustega, võttis Keerd sektori olukorra kokku.
Seotud lood
Toitu töötlevad ettevõtted planeerivad tänavu ekspordi kasvu ning samal ajal ka käibe kasvu, ütles Swedbanki toiduainetööstuse sektori juht Artur Leemet.
Swedbanki teatel on Eesti ekspordi maht elaniku kohta väga lähedal Soome näitajale, järgmisel aastal võime minna Soomest ette.
Ehitusmaterjalide tootjad on majandussurutisest taastunud ning toimetavad senisest oluliselt efektiivsemalt, kinnitas Swedbankii ehitusmaterjalide tööstuse sektori juht Mats Toots.
Eesti puiduettevõtted on osanud leida kliente tugevamate Euroopa riikide hulgast, kus majandus on heas korras. Samas käib edukas müük ka kasvavatel turgudel Aasias ja Aafrikas.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”