- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,33%270,76
- OMX Riga−0,48%881,75
- OMX Tallinn0,53%1 739,37
- OMX Vilnius−0,04%1 043,95
- S&P 500−1,32%5 870,62
- DOW 30−0,7%43 444,99
- Nasdaq −2,24%18 680,12
- FTSE 100−0,09%8 063,61
- Nikkei 2250,28%38 642,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%105,32
- OMX Baltic0,33%270,76
- OMX Riga−0,48%881,75
- OMX Tallinn0,53%1 739,37
- OMX Vilnius−0,04%1 043,95
- S&P 500−1,32%5 870,62
- DOW 30−0,7%43 444,99
- Nasdaq −2,24%18 680,12
- FTSE 100−0,09%8 063,61
- Nikkei 2250,28%38 642,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%105,32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IMF: Kreeka vajab täiendavat võlakergendust
Kreeka 173,5 miljardi euro suuruses abiprogrammis on vaja täiendavat avaliku sektori osalust, mis maakeeles tähendab, et Kreekale laenu andnud riigid võiksid mingi osa võlast maha kanda. Ettepanek, mis paljudes euroala riikides eesotsas Saksamaaga, on seni mõeldamatu olnud, kirjutas Wall Street Journal.
Suurem osa Kreeka võlast on praegu euroala riikide, Euroopa Keskpanga ja IMFi käes. Euroopa Komisjoni äsja avaldatud kevadprognoosis oli Kreeka võlatase tänavu 175,2% SKPst.
Läinud aasta novembris andsid euroala rahandusministrid ähmase lubaduse Kreeka võlateema juurde tagasi tulla. Samuti lubati jätkata Kreekale abi andmist tingimusel, et viimane abiprogrammi tingimustest kinni peab.
„On väga tervitatav, et Kreeka partnerid Euroopas on aktsepteerinud, et Kreeka võib vajada märkimisväärset erakorralist toetust turust soodsamatel tingimustel, et laenukoorem jätkusuutlikule tasemele saada ning et nad on lubanud täiendavat abi“, et võlatase 2022. aastaks oluliselt 110% piirist allapoole tuua, märkis IMF.
IMF tunnustas Kreeka jõupingutusi kulude koomale tõmbamisel, kuid nentis, et valdavalt on seda tehtud majanduslangust süvendavate kanalite kaudu. Maksudest kõrvalehoidmise probleemi pole Kreeka märkimisväärselt arstida suutnud ning avaliku sektori töötajate arvu vähendamine kulgeb samuti visalt. Peamise löögi on saanud erasektor – töötuse määr Kreekas on 27%.
Valusad kärped ja maksutõusud, millega ei kaasnenud kokku lepitud struktuurseid reforme, on põhjustanud arvatust suurema majanduslanguse. Kreeka SKP on 2008. aastast kahanenud enam kui 20% võrra.
Kreeklased ise on veidi optimistlikumad. Rahandusminister Yannis Stournaras ütles nädalavahetusel, et majandus hakkab põhjast läbi saama. Kaks kolmandikku reformidest kroonilise eelarvedefitsiidi vähendamiseks on tema sõnul läbi viidud.
Õrna usalduse taastumist on märgata ka rahaturgudel – Kreeka laenukulud on viimase 2,5 aasta madalaimal tasemel, vahendas Bloomberg., Esimest korda 2010. aasta oktoobrist langes Kreeka kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus läinud nädalal allapoole 10% taset. 2012. a märtsis oli see võrdluseks 44,21% tasemel.
Seotud lood
IMF soovitab Kreeka kreeditoridel kaaluda kiiremat võlakergendust, kuna suur võlakoorem on üks tegur, mis Kreeka majanduse toibumist tagasi hoiab.
Kreeka riigivara erastamise fond lõi eile lukku esimese suurema erastamistehingu alates abiprogrammist 2010. aastal.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.
Äripäeva TOPid
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Hetkel kuum
Ettevõtja: kui nüüd oleks kindel, et kolme aasta pärast ka plaan kinnitatud saab
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
3
Ettevõtja: kui nüüd oleks kindel, et kolme aasta pärast ka plaan kinnitatud saab
4
6
Oleg Gross: riik võiks meid vähem segada
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
