Elamispindade defitsiit on Rootsis terav probleem – kasvava nõudluse rahuldamiseks tuleks ehitada uusi elamispindu kaks korda rohkem kui läinud aastal, selgub Rootsi riikliku eluasemeameti viimasest raportist.
Mullu alustati 22 700 korteri ehitust, mida on eelnenud aastaga võrreldes 20% vähem. Väikemajade puhul on uusehitus 15 aasta madalaimal tasemel ning vähikäiku teeb ka kortermajade ehitus. Samal ajal kasvab Rootsi elanikkond jõudsalt nii siseriiklike demograafiliste arengute kui sisserände tõttu. Ning linnastumine jätkub. Raporti järgi tuleks igal aastal ehitada 45 000 korterit, et nõudlust rahuldada.
Rootsi majanduslehele Dagens Industri teemat kommenteerinud Rootsi ehitusfirmad toovad takistustena välja bürokraatliku planeerimis- ja ehituslubade taotlemise protsessi ning ajast ja arust reeglitega üürituru, mis arengut pidurdavad.
Leht lisab, et ehitusfirmad ise reguleerivad oma ehitusmahte pigem kinnisvaraturul hindade hoidmise kui vajaduse järgi. Rootsis ehitatakse elaniku kohta uut elamispinda poole vähem kui teistes Põhjala riikides. Suurlinnades hakkab see juba majanduse arengut pidurdama.
Kõnekas on ka ehitushindade tase, millele juhtis läinud nädalal tähelepanu Rootsi televisioon. Rootsis on ehitushinnad 72% ELi keskmisest kõrgemad. Taaniga võrreldes on hinnad 38% ja Saksamaaga võrreldes 31% kõrgemad.
Eile sai valmis Rootsi valitsuse tellitud analüüs eluasemeturul vajalikest reformidest. Kohalikud ehitusfirmad sellest kiiret leevendust ei looda, sest häid algatusi on varemgi olnud, kuid asi on kinni otsustamise taga.
Seotud lood
Rootsi eluasemeturul on hinnad kasvanud elanike sissetulekutest kiiremini ning on praegu vähemalt 25% ülehinnatud, leiab reitinguagentuur S&P, kaaludes sel põhjusel Rootsi pankadele kehvema riskihinde andmist.
Swedbanki kontserni juht Michael Wolf ütleb intervjuus Rootsi majanduslehele Dagens Industri, et Swedbank Rootsi eluasemelaenuturul rohkem turuosa kaotada ei tahaks.
Nordea panga juhatuse esimees Björn Wahlroos näitab osaluseksperimendiga, et jutud mullist Rootsi kinnisvaraturul ei pea vett.
Kuumav kinnisvaraturg on Rootsile probleem, aga võib Eesti ehitusala ettevõtetele võimaluse anda, kui töö tellijad säästa üritavad.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.