Poekettides müüdavad Eesti rahvusmustrites kinkekotid või Muhu mustrites pabernõud on toodetud Aasias, ent neid juba ka turustatakse seal.
"Minu ema ja vanaema olid suured käsitöömeistrid, kuid käsitöö rikkus hakkas katkema – rikkus jäi kirstupõhja. Tahtsime viia edasi, mida meie esivanemad on kunagi loonud, tehes seda kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades," meenutab hic Tradingu osanik Kaja Heinsalu sügaval masu ajal 2008. aastal alanud äri.
Tagantjärgi tegid toote loojad heas mõttes valearvestuse, uskudes, et nende toode on suunatud Eestit külastavaile turistidele. Läks vastupidi – see hakkas meeldima eestlastele endile.
Kui esimese Eestis toodetud kinkekottide proovipartiiga üritati pääseda jaekettidesse, saadi eitav vastus, sest hind oli liiga kallis ja kvaliteet jättis soovida.
"See oli kõige olulisem hetk ja telefonikõne. Meie jaoks oli oluline selle "ei" taga olev põhjus. Hakkasime otsima võimalust, kuidas toodet odavamalt toota ja kuidas saaks parandada kvaliteeti," meenutab Heinsalu.
Esimese jaeketina saadi sisse Selverisse, järgnesid ETK, Prisma ja Rimi. Heinsalu sõnul ei saanud Eesti tootja pakkuda neile vajalikku mahtu ja kvaliteeti, mistõttu leiti tootja Aasiast.
"Meie eesmärk on, et toode oleks inimestele taskukohane ja nad jõuaksid seda ka osta. Pigem läheme aeglasema sammuga ja läbimõeldult," lausub ta uute turgude vallutamise kohta. Siiski, isegi Jaapanis on neil hetkel koostööpartnerid olemas ja töö käib. "Nad imestavad, kui sarnased me oleme," vahendab Heinsalu jaapanlaste vaimustust Eesti mustrite suhtes.
Kuidas tootmist alustada ning jaekettidesse sisse murda, loe reedesest Äripäevast.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”