Paananen: uus juht tuleb firma seest

Kas on kavas korraldada avalik konkurss uue juhi leidmiseks?Pigem on juhi kohal jätkaja näol tegu sisemise kandidaadiga. See ei ole selline ametikoht, kus konkurssi korras inimesi valitakse.

Kas on võimalik, et kohal jätkab eelmine juht Sten Tamkivi?Seda peate Stenilt endalt küsima. Töötame praegu selle kallal, et kujundada seda rolli selliseks, et uus kandidaat oleks edukas selles rollis ja võtame selleks korralikult aega.

Miks soovite edasi tegutseda IT Akadeemia juhtkomisjoni esimehena?Mul on arusaamine, kus IT haridus täna Eestis on ja olen saanud kaasa elada EITSA ehk Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse ümberkujundamisele HITSAks ehk Hariduse ja Infotehnoloogia Sihtasutuseks. Meil on olemas ka koostöösuhted ülikoolide tasandil Erki Urvaga, kes juhib HITSAt. Skype’is on täna 28% inimesi Tallinna Tehnikaülikoolist ja 11% inimesi on Tartu Ülikoolist. Tänu neile koolidele on meil tugevaid insenere ja mul on nüüd võimalus nendele koolidele tagasi anda ka, et nad oleks tulevikus veelgi edukamad tarkvarainseneride koolitamisel.

Oluline küsimus on seal ka see, et IT-valdkonna elukutsete populariseerimine. IT-valdkonnas töö kindlasti otsa ei saa ja nõudlus inseneride järgi on väga suur. Kui meil õnnestuks suurendada IT erialadele vastuvõttu ja vähendada väljalangevust ja suurendada ka nominaalajaga programmide lõpetanute arvu, siis sellest oleks Eestile väga palju kasu.

Tihtipeale on nii, et IT-inimesed võetakse varem tööle, mitte nad ei lange välja?Ma ei ütleks nii. Eesti IT-maastikul võib küll öelda, et paljud ka õppides infotehnoloogiat ei ole valdkonnas tööl – nad on kuskil mujal. On kindlasti ka osa, kes töötab õpingute ajal samas valdkonnas ja see kindlasti raskendab nende õppekava järgi õppimist ja pikendab seda. Sellepärast saigi IT Akadeemia loodud, et anda võimalus õpilastele läbi IT-Akadeemia stipendiumite mitte töötada õpingute ajal ja tänaseks läheb akadeemias ligi 40% vahenditest nende üliõpilaste stipendiumiteks, et võimaldada keskendumist õpingutele. Ülejäänud 60% vahendeid läheb õppekvaliteedi tõstmiseks. See on oluline ja olenemata elukutsest või valdkonnast on IT-alaste kompetentside olemasolu tuleb igati kasuks, et olla oma töös edukam.

Kas ka mujalt on tulnud Teile tööpakkumisi?Eks neid ikka tuleb. Neid tuleb kogu aeg kaaluda ja vaadata, tulenevalt sellest, mis prioriteedid parajasti on. Mul on oma karjääri jooksul olnud õnne teha alati õigeid valikuid, aga need on olnud põhjaliku kaalumise tagajärg. Kui ma olen mingi valiku teinud, siis ma olen selles ametis ka mitmeid aastaid töötanud ja edukalt. Selles võtmes on alati hea võtta aega ja rääkida paljude inimestega.

Kuid praegu olete valinud IT-akadeemia?Jah, sest see pakub mulle huvi ja see on ka võimalus tagasi anda, et selle valdkonna arengule kaasa aidata Eestis.

Ütlesite, et Skype’il on Microsofti sees suur tulevik. Ehk räägiksite sellest lähemalt?Skype on selline suhtluskanal, kus toimub palju vahetut suhtlemist. Ja paljudele on see kanal, mis võimaldab oma sõprade ja lähedastega vahetult suhelda ükskõik kus nad ka hetkel viibivad. Kõik lood, mis on Skype’iga seotud, on alati seotud sellega, kuidas pered ja sõbrad omavahel säilitavad kontakti ka eraldi olles. Ka Skype ise töötab tänu sellele, et meil on Skype. Väga palju suhtlust toimub läbi Skype’i ka organisatsiooni sees. See on Microsoftile oluline.

See kasutajate baas, kes täna Skype’is on, on väga suur, globaalne ja selles, kuidas Microsoft rikast kommunikatsiooni edasi arendab – Skype’il on selles väga oluline roll. Viimased 18 kuud ka kinnitavad seda, et Live Messengeri ja Lynci (ettevõtetele mõeldud Microsofti Skype’i analoog) kasutajad saavad Skype’i kaudu suhelda ja liikumine ühise platvormi suunas toimub pidevalt. Lync on väga suur äri Microsoftis ja tänaseks on see Skype’i divisjoniga liidetud.

Rääkisite ka Microsofti arenduse toomisest Eestisse. Kui tõsine see plaan on?Microsofti Skype'i tootearendus toimub muuhulgas ka Eestis. Pidasin silmas, et Eestis arendataks ka muid Microsofti teenuseid ja see sõltub väga palju Eesti ärikeskkonnast ja avatusest väljapoole. Kui Eesti suudab kujundada ja jätkata selle maine kujundamist, mis tal praegu on ja hakkab tekkima, siis siin on gravitatsioon tehnoloogiakompetentsile ja sellisel juhul on see vägagi võimalik.

Skype on väga tugev ankur ja sõltuvalt sellest, kuidas ärikeskkond, poliitiline stabiilsus ja Eesti avatus välistalentide siiatoomise osas kujuneb, on hea võimalus sellega edasi minna. Olen tugevalt töötanud välismaalaste seaduse muudatusega, mis riigikogus nüüd vastu võeti. Kindlasti peaks vaatama ka tööandja maksukoormust ja keskenduma teenustele, mis meile kolivatele inimestele mõistliku hinnaga kättesaadavad võiks olla. Eelkõige põhiharidus nende inimeste perekondadele ja võimalus leida rakendus töötajate abikaasadele Eestis läbi inglisekeelsete töökohtade tekkimise.

Mida on vaja selleks, et suuri projekte Eestisse tuua? Kas Eesti ettevõtted teevad selleks piisavalt koostööd?Mis puudutab IT-valdkonda, siis ei tehta piisavalt koostööd. See väga aktuaalne teema ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidus, mille juhatuse liige ma olen. Töötame pidevalt selle nimel, et koostöövorme arendada ja tekitada olukordi, kus ka Eestis oleks võimalik minna ühiselt suurematele hangetele vastu nii Euroopa Liidus, kui ka tervikuna maailmas.

Suuri asju ei tee ükski ettevõte üksinda – see on alati konsortsiumipõhine lähenemine. Eestis on siiamaani seda mõned korrad üritatud, aga see on põrganud vähese ambitsioonikuse ja piiratud koostöövõime taha. See muutub. Võimalus selleks on olemas. Eestis on ettevõtjad kõik suhteliselt nullist alanud – ei ole puhvrit, mis võimaldaks suurtele hangetele vastu minna ja selle puhvri tekkimine võtab aastakümneid aega. See ei ole nii, et panen kahe aasta kasumi kõrvale ja siis luban endale ühe suure projekti. Saan väga hästi aru Eesti ettevõtete kitsikusest siinkohal, kui kõne all on suuremad hanked. See on raske ja selliste projektidega tegelemiseks on aastaid töötatud mujal maailmas.

Milles te lahendust näete, et see koostöö toimima hakkaks?Neid asju peab väga mitu korda kordama, et öeldu muutuks uueks normaalsuseks. Selles ongi põhiline küsimus. Need võimalused on Eestil olemas. On välja kujunemas see maine, et siin tehakse asju ära. Aga siis peab ka olema osapooltel piisavalt ambitsiooni minna koos suuremaid asju tegema.

Mainekujundus ilma reaalse koostöösoovita ei toimi?

Absoluutselt. Meil on mõned väga head infotehnoloogiaalased „müügimehed“ välja kujunenud – alates presidendist. President Ilvese töö Euroopa Liidu e-tervise töörühma juhtimisel ja praegu Euroopa pilvandmetöötluse arendamise nõukoja juhtides on teenäitaja Eesti võimaluste osas täna. Olen ka Skype’is üritanud Eesti maine kallal tööd teha. Sellele peab lihtsalt suurem kogukond taha tulema.

Mis on Mis:

IT Akadeemia on Haridusministeeriumi, Majandusministeeriumi, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli initsiatiivil loodud programm, mille all toimub ülikoolides valitud IKT ja IKT-ga põimitud õppekavadel rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisel tasemel õppetöö. Programmi eesmärk on tagada IKT sektori tööjõuvajaduse rahuldamine.

Tiit Paananen asus Skype Eesti juhiks 2012. aasta aprillist. Seni töötas ta ettevõttes tarkvara testimise meeskonna juhina. Ettevõtte senine juht Sten Tamkivi suundus mullu õppima Stanfordi äriülikooli.

.