Miks Baltika aktsia kukub?

8. augustil avaldas Baltika teise kvartali majandustulemused, millest selgus, et puhaskasum kasvas võrreldes möödunud aastaga 9%, 624 000 eurole. Kasumi kasvu taga olid Baltimaad. “Plaanitud kasumi kasvuni jõudsime eeskätt tänu headele müügitulemustele Balti riikides, tänu brutomarginaali parandamisele ja kulude kontrollile,” kommenteeris tulemusi Baltika Grupi juhatuse liige ja investorsuhete juht Maigi Pärnik-Pernik.  Teise kvartali kasumi kasv ning poolaasta lõikes kasumisse jõudmine (21 000 eurot versus 492 000 võrra vähem kui eelmisel aastal) võisid julgustada, kuid vaadates investorite reaktsiooni, tekib küsimus: kas Baltika valmistas tulemustega pettumuse?

Väikeinvestorid müüvad. Analüütikutele Baltika teise kvartali tulemused suurt üllatust ei valmistanud. LHV prognoosis kasumiks 0,6 miljonit eurot, Swedbank 0,678 miljonit. Ka Baltika 14,3 miljoni eurone käive vastas LHV ootusele. “Üldiselt oleme tulemustega üsna rahul,” kirjutas LHV Baltika kvartalitulemuste analüüsis. Siiski on väikeinvestorid asunud Baltika aktsiat aktiivselt müüma ning seda eriti selle nädala esimeses pooles. “Viimastel päevadel on Baltika aktsia tõesti kõvasti kukkunud ja peamised müüjad on just jaekliendid, mitte institutsionaalsed investorid. Võib oletada, et nii teise kvartali kui ka augusti numbrid ei vastanud jaeklientide ootustele ning nüüd ollakse müümas,” ütles LHV analüütik Arno Tara, kes tõdes, et Baltika on valmistanud väikeinvestoritele pettumuse. “Baltika ­augusti tulemused valmistasid pettumuse ka meile, müüginumbrid Baltimaades olid paigal ja SRÜ riikides käive langes. Kuid küsimusele, kas põhjus on ainult augusti numbrites, on raske vastata. Tõenäoliselt pole ettevõte paljude jaeklientide ootustele juba pikemat aega vastanud ning nüüd tuldi turule positsioone korrigeerima.”

Augustis müük langes. Kui juulis kasvas Baltika müügitulu võrreldes eelmise aastaga 8%, siis ­augustis näitas müügitulu juba 1protsendilist langust. Analüütikutele on kõige rohkem muret valmistanud Venemaa turg. “Nõrgem rubla ja üldised majandusolud vähendasid Venemaa müügiefektiivsust 7%. Venemaa turg valmistab Baltikale muret, sest sealne tarbijakindlus on saanud hoobi ning inflatsioon jääb praeguse majanduskasvu tempo juures kõrgeks,” kirjutas Swedbank Baltika teise kvartali tulemuste analüüsis. Ka Baltika ise märgib teise kvartali tulemuste kohta, et Venemaa jaemüük vähenes teises kvartalis 1% ja Ukraina jaemüük 2%. “Venemaa turul oli vaadeldavas ajavahemikus märgata üldist tarbija kindlustunde nõrgenemist, mis kahtlemata mõjutas ka meie tulemusi. Samuti avaldas Baltika majandustulemustele nii Venemaal kui ka Ukrainas negatiivset mõju valuutakurss,” avas Pärnik-Pernik tulemuste tagamaid.

Sisuliselt on Baltika aktsia juba karuturul, sest vähemalt kahe kuuga on aktsia langenud 20 protsenti. Kiire kukkumise põhjus võib olla Baltika aktsia selle aasta edu ehk suur ralli tõstis selle tasemele, mis investorite arvates on liiga kallis ning seetõttu toimus ka korrektsioon. Samas võivad investorid müügitulemuste põhjal eeldada, et kolmanda kvartali tulemused tulevad nõrgemad.

Analüütikud pole pärast teise kvartali tulemusi soovitustes muutusi teinud. LHV soovitab Baltika aktsiat osta ning peab aktsia õiglaseks hinnavahemikuks 0,90–1,00 eurot. Swedbank soovitab Baltikat aga jätkuvalt müüa koos 0,66eurose hinnasihiga.

“Me jätame oma prognoosid laias laastus muutmata. 2013. aasta käibeks ootame 62 miljonit, EBITDAks 4 miljonit ning puhaskasumiks 1,7 miljonit eurot,” kirjutas Swedbank oma analüüsis. Baltika eelmise aasta käive ja EBITDA olid vastavalt 56,3 miljonit ja 3,7 miljonit eurot.