Eesti tellib finantstehingute maksu võimaliku kehtestamise kohta mõjuanalüüsi, ehkki rahandusminister Jürgen Ligi tunnistab, et erilist entusiasmi selle maksu kehtestamiseks Euroopas ei ole.
"Igasuguseid tehnilisi probleeme on selle asja juures. Poliitilist vaimustust ei ole," möönis Ligi täna pressikonverentsil, kus andis ülevaate Vilniuses rahandusministrite kohtumisel arutatud teemadest.
Eestis käib riigihange maksu mõjuanalüüsi koostaja leidmiseks.
Maksu kehtestamise plaan, mille vastu on huvi ilmutanud 11 ELi liikmesriiki, Eesti sealhulgas, sai tagasilöögi läinud nädalal, kui liikmesriike esindava Euroopa Nõukogu juriidiline talitus leidis oma analüüsis, et Euroopa Komisjoni välja pakutud kujul ei ole see kooskõlas ei ELi aluslepingute ega rahvusvahelise õigusega.
See juriidiline arvamus ei ole siduv. Komisjon on lubanud maksuplaaniga edasi minna.
Plaani järgi maksustataks tehingud aktsiate ja võlakirjadega 0,1%se maksuga, tehingud tuletisinstrumentidega 0,01%se maksuga. Maksust oleksid vabad eraisikute ja mitte finantssektori ettevõtete igapäevased pangandustehingud, laenud, maksed, keskpankade rahapoliitilised tehingud, euroala päästemehhanismide ESMi ja EFSFi tehingud, samuti esmasemissioonid. Maksust loodetav tulu on 30-35 miljardit eurot aastas.
Seotud lood
Äsja ajalehele Financial Times intervjuu andnud Prantsusmaa keskpanga juht Christian Noyer hoiatab "tohutu riski" eest, mille võtavad finantstehingute maksu plaanivad Euroopa Liidu riigid.
Euroopa Parlament kiitis eile heaks finantstehingute maksukava, mis võimaldab 11 Euroopa Liidu liikmesriigil kehtestada makse aktsiate, võlakirjade ja teiste tuletisinstrumentide tehingute eest.
Keegi ei saaks süüdistada finantssektorit selles, et finantstehingute maksu vastast lobitööd ei ole tehtud südamega. See ei olnud ootamatu vastuseis, sest kõnealune sektor on ju finantstehingute maksu sihtmärk. Maksu eesmärk on tagada finantssektori õiglasem panus avaliku sektori tuludesse, kirjutab Euroopa Komisjoni maksunduse volinik Algirdas Šemeta.
Euroopa Liidus finantstehingute maksu kavandavad 11 riiki, Eesti seal hulgas, jätkavad ikka alles vaidlemist isegi nii põhimõtteliste küsimuste üle nagu mida maksustada ja kuidas tulu jagada. Seetõttu võib maksu kehtestamine edasi lükkuda ning selle ulatus tulla väiksem, kirjutab Wall Street Journal, viitega ELi diplomaatidele.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”