Eesti tellib finantstehingute maksu võimaliku kehtestamise kohta mõjuanalüüsi, ehkki rahandusminister Jürgen Ligi tunnistab, et erilist entusiasmi selle maksu kehtestamiseks Euroopas ei ole.
"Igasuguseid tehnilisi probleeme on selle asja juures. Poliitilist vaimustust ei ole," möönis Ligi täna pressikonverentsil, kus andis ülevaate Vilniuses rahandusministrite kohtumisel arutatud teemadest.
Eestis käib riigihange maksu mõjuanalüüsi koostaja leidmiseks.
Maksu kehtestamise plaan, mille vastu on huvi ilmutanud 11 ELi liikmesriiki, Eesti sealhulgas, sai tagasilöögi läinud nädalal, kui liikmesriike esindava Euroopa Nõukogu juriidiline talitus leidis oma analüüsis, et Euroopa Komisjoni välja pakutud kujul ei ole see kooskõlas ei ELi aluslepingute ega rahvusvahelise õigusega.
See juriidiline arvamus ei ole siduv. Komisjon on lubanud maksuplaaniga edasi minna.
Plaani järgi maksustataks tehingud aktsiate ja võlakirjadega 0,1%se maksuga, tehingud tuletisinstrumentidega 0,01%se maksuga. Maksust oleksid vabad eraisikute ja mitte finantssektori ettevõtete igapäevased pangandustehingud, laenud, maksed, keskpankade rahapoliitilised tehingud, euroala päästemehhanismide ESMi ja EFSFi tehingud, samuti esmasemissioonid. Maksust loodetav tulu on 30-35 miljardit eurot aastas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!