Linnamäe: Luigel pole piisavalt raha

"Arvan, et neil ei ole vabu omavahendeid selleks, et Õhtulehte välja osta ja ma ei usu ka seda, et tänases situatsiooni neil oleks võimalik võtta täiendavat laenu," viitas ta ETV uudistesaatele "Aktuaalne Kaamera. Nädal" antud intervjuus Ekspress Grupi suurele laenuvõimendusele. "Kui me vaatame täna Ekspress Grupi bilanssi, siis Ekspress Grupil on juba täna väga suur laenuvõimendus. Ma arvan, et neil ei ole vabu omavahendeid selleks, et Õhtulehte välja osta ja ma ei usu ka seda, et tänases situatsiooni neil oleks võimalik võtta täiendavat laenu."

ERRi uudisteportaal avaldas Eesti Meedia uue omaniku Margus Linnamäe täispika intervjuu, milles ta ütles muu hulgas, et tegemist on tema jaoks väga huvitava investeeringuga, kuid väljaannete tegevusse ta sekkuda ei kavatse.

Linnamäe selgitas, et põhjusi, miks ta selle sammu astus, oli mitu. "Kõigepealt peab pidama silmas seda, et Eesti Meedia oli tegelikult väga pikalt müügis. Eesti Meedia endine omanik Norra meediakontsern Schibsted otsustas Eesti Meediast väljuda juba ligi poolteist aastat tagasi. Ja teatud põhjustel - erinevad läbirääkimised, mida siis Schibsted pidas, vilja ei kandnud ja loomulikult sellise pika protsessi puhul hakkavad liikuma teatud kuulujutud," rääkis Linnamäe.

Äärmuslikumad kuulujutud olid, et Eesti Meediat on omandamas Gazprom või meediaärimees Hans H. Luik. "Kaks väga halba varianti minu arvates - ja nii ma ühel kevadisel päeval helistasin härra Kadastikule (Mart Kadastik - toim.), saime kokku, arutasime, leidsime, et võiksime teha ühise pakkumise Schibstedile Eesti Meedia väljaostuks ja siin me täna oleme".

Ärimees märkis, et initsiatiiv ostuks tuli tema poolt. "Jah, see oli minu huvi ja huvi oli just seotud nende kuulujuttudega, mis juhtuma hakkab ja teatud mure Eesti meedia käekäigu pärast tervikuna."

Linnamäe sõnul leidis ostutehing aset eelmisel neljapäeval. Tehingu täpset suurust ta ei nimetanud, kuid märkis, et Mart Kadastiku nimetatud 30 miljonit eurot on õige suurusjärk. Linnamäe enda väljaminek tehingus on tema sõnul oluline, kuid mitte kõige suurem investeering, mida ta oma elu jooksul teinud on.

"Ütleme nii, et kuna meediaäri võib olla natuke turbulentsem kui näiteks ravimiäri, siis loomulikult pankade nõuded omafinantseeringule olid natuke suuremad. Nii et kui siin konkreetsest numbrist rääkida, siis võib öelda, et suurusjärgus pool sellest vajaminevast summast tuli investeerida minul ja ülejäänu on pankade kaasfinantseering."

"See ei ole sugugi äri, millele peaks omanik peale maksma. See on äri, normaalne investeering. Nii et ma hetkel näen, et ka ärilises mõttes on see väga huvitav investeering," sõnas Linnamäe.

Linnamäe rõhutas, et tema roll on väga selgelt finantsinvestori roll. "Ma kindlasti ei hakka sekkuma ettevõtte igapäevasesse tegevusse."

Eesti Meedia vastne omanik märkis, et ka Schibsted ei sekkunud toimetuste töösse, kuna see on põhjamaine vaba ajakirjandust respekteeriv suhtumine. "Mis iganes muudatused või asjad, mis on olulised öelda, peaksid tulema ikka nende (juhtkonna ) suust, mitte ettevõtte omaniku suust."

Linnamäe ei arva, et tal on nüüdsest avaliku tegelase roll. Tema sõnul pole tal poliitilist agendat ning otsus oli puhtalt äriline, ehkki sellele aitas kaasa oht, et Eesti Meedia võib libiseda mitte kõige paremate omanike kätte.

Rääkides Eesti Meedia konkurendist Ekspress Grupist, märkis Linnamäe, et see on valinud lahmiva ja negatiivse ajakirjanduskuvandi, mis ei ole tema hinnangul pikas plaanis jätkusuutlik.

"Ajakirjandusel on täita mitu rolli. See on ühiskonna ühtse inforuumi nurgakivi ja tagab teatud sidususe ühiskonnas. Halvas ajakirjanduses on võimalik inforuumi nihutada siia-sinna," selgitas ta.

"Ma arvan, et poliitikute ülesanne on kiruda ajakirjandust, ajakirjanike asi on kiruda poliitikuid või kas just kiruda, aga kritiseerida poliitikuid. "Ma arvan et see on normaalne ja demokraatlik," kommenteeris Linnamäe peaminister Andrus Ansipi hiljutist arvamust, et ajakirjandus ei tegele enam tõeotsingutega.

Ajaleht Äripäev on korduvalt viidanud, et 1990ndatel astus Linnamäe äri ajamisel eetilistest normidest üle. "Jah, eks võib öelda, et 90ndate algus oli ärielus selline lapsepõlve aeg ja 90ndate teine pool oli puberteediiga, kust ka need skandaalid, mille viitab Äripäev või Eesti Ekspress tegelikult ka pärinevad," möönis ta.

"Ja nagu me teame, puberteedieas proovitakse alkoholi, proovitakse piire, proovitakse isegi halvimal juhul narkootikume. Mõnest saabki narkomaan. Küsimus on see, kas inimene õpib sellest, mis järeldusi ta teeb, kuidas ta sellest eluetapist edasi läheb. Ma arvan jah, et see oli selline aeg, kui kõik ei olnud nii paigas nagu täna. Tänasest perspektiivist tagasi vaadates võib öelda, et mõned asjad ei olnud tehtud kõige targemini," tunnistas Linnamäe.