Riik on halb omanik, sest kellelgi ei ole riigi raha kasutamise suhtes otsest omanikutunnet, kirjutab Kaja Kallas oma blogis.
Juhatusele ei saa seda ette heita, sest see on ka erakapitalil põhinevates äriühingutes nii, jätkab Kallas. "Nõukogu peaks esindama omaniku tahet ja teostama järelvalvet juhatuse tegevuse üle nii, et omaniku tahe oleks kogu aeg silmas peetud. Kui omaniku tahe on nõukogul silmist kadunud, siis tuletab omanik seda meelde näiteks muuhulgas ka vahetades nõukogu liikmeid, kes tahet paremini järgida suudavad," kirjutab Kallas.
Kallase sõnul viitavad nii riigikontrolli aruanne riigile kuuluvate äriühingute majandamise korraldusest kui ka Erkki Raasukese töögrupi väljatöötatud materjal, et riigile kuuluvate äriühingute probleem on sageli selge eesmärgi puudumine. Kui aga nõukogul pole selget arusaama, mis on omaniku tahe, siis ei saa ka nõukogule ette heita, et ta seda tahet järgida ei suuda, lisab ta.
"Nüüd jõuamegi omanikuni. Palju tuntud investeerimisgurusid hoiatab investeerimise eest valdkonda, mida investor ise ei tunne. Just seetõttu, et omanik ei suuda seetõttu juhatusele ja nõukogule anda piisavalt selgeid signaale, mis suunas ta tahab, et ettevõte liiguks," selgitab Kallas. "Riigile kuuluva äriühingu puhul esindab omaniku tahet antud haldusala minister. Aga ministril on tuhat muud tegemist ja puudub reeglina sügavam kompetents konkreetse äriühingu tegevusvaldkonnas. Samuti ei saa mööda vaadata sellest, et ka minister ei tunne, et see on tema raha, mis äriühingus mängus on."
Kui omanikule ikkagi läheb korda tema ettevõtte vara kasvatamine ja raha saatus, siis ta palkab ennast abistama parimad eksperdid, märgib Kallas.Tema hinnangul seisneb just selles Erkki Raasukese välja pakutud omandusüksuse loomise idee. "Omandusüksus sõnastaks riigile kuuluvate ettevõtete selged eesmärgid ja ootused, aga tegeleks jooksvalt globaalsete trendide analüüsiga, et ootusi ja eesmärke muutuvates olude parandada. Omandusüksus valiks omanikku tahte teostamise üle järelvalvet teostama parimad võimalikud inimesed ettevõtete nõukogudesse," selgitab ta.
Arvestades, et riigile kuuluvate äriühingute vara moodustab ligi veerandi kogu riigi varast, peaksime olema avatud kõikidele ettepanekutele, mis muudavad riiki paremaks omanikuks.
Täispikkuses blogisissekannet saad lugeda
siit.
Autor: 1321-aripaev
Seotud lood
Riiklikud ettevõtted võiksid toimida valdkondades, kus see on tõepoolest põhjendatud ning ühiskonnale kasulik, tõdes Itella SmartPosti tegevjuht Risto Eelmaa.
Riik on aasta-aastalt enda osatähtsust kinnisvarasektoris hakanud vähendama, sõnas Kaamos Kinnisvara juhatuse liige Priit Uustulnd.
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?