Indrek Viiderfeld, Tabasco: Ilmselt on Utopia ja Tabasco enim reklaamiauhindu ühe töötaja kohta võitnud agentuurid. Meil on ka näiteks väga väike klientide voolavus, mis võimaldab maksimaalselt pühenduda olemasolevatele ning ei ole väga suurt vajadust siblida mööda pitche. Kummalgi firmal pole täiskohaga tööl raamatupidajaid, tegevjuhte, strateege, tootmisjuhte, sekretäre (meil pole tööl isegi klassikalist projektijuhti) ehk inimesi, kelle tööd kas pole võimalik arveks kirjutada, või on seda väikeses ulatuses, kuid kelle kulupool on suur. Omanikud on loovinimesed, kes teevad tööd võrdselt kõikide teistega.
Olen veendunud, et väga head reklaamifirmat suudavad teha inimesed, kes suhtuvad oma töösse kirega ja teevad ise väga häid reklaame. Nii nagu väga head restorani suudab teha ainult väga hea kokk. N-ö projektijuhtide või investorite loodud agentuuridel jääb ikka midagi puudu või üle. Ehk puudu jääb teatav x-faktor või seksikus ja üle jäävad inimesed, keda tegelikult niiväga hädasti vaja pole. Teine põhjus on ilmselt selles, et majanduskriisi põhjas loodud agentuuridel on sisse kirjutatud teatav kokkuhoidlikkus oma igapäevases käitumises ning efektiivsus.
Alvar Jaakson, Utopia: Mina seda tabelit väga suunda näitavaks ei pea. Mõni aasta nii, mõni aasta naa. Eelmisel aastal olime kõvasti tagapool. Siis oleks pidanud järeldama, et suurtel läheb hästi ja väikestel kehvasti. Aastane tabel liiga lühike aeg, et tendentse välja tuua. Arvan, et heade tulemuste taga pole agentuuri suurus ja vanus, vaid suutlikkus head tööd teha. Sellest kõik algab. Siis tulevad kliendid, siis on sul, mida müüa ja mida osta tahetakse.
Joel Volkov, Tank: Suuremat organisatsiooni on kallim pidada. Ja osa on lihtsalt väsinud. Meie rentaablus oli kõige kõrgem, kui meid oli 14 inimest, aga strateegiline ja füüsiline võimekus oli kordades madalam kui täna. Ning päeva lõpuks olime rahaliselt mahult ka kordades väikesemad. Kasvamise dünaamika ongi selline. Seega ei saa teha sellest vaatest lihtsaid kaugeleulatuvaid järeldusi, peab vaatama palju sügavamale.
Paradoks on see, et suurimatele klientidele ongi teenus per item odavam. Mahud määravad. Tank näiteks teenis kümme aastat tagasi töötaja kohta kordades rohkem kui täna. Samas olid tõeliselt mõjusad tööd meile kättesaamatud. Kõike ei saa rahas mõõta ja ei tohigi.
Ants Lusti, WWH: Ei ole välistatud, et väiksematel agentuuridel, kus omanikel keskne roll, võib esineda kiusatusi väiksemate palgakulude ja suuremate dividendidega opereerida. Meie puhul ei ole tulemused üks-ühele kõrvutatavad, sest tegemist kontserniga (millega seonduvad oma eripärad lõpptulemuse sünnitamisel), kus osa tuludest (nt trüki allhanked jms) ei kajastu loovagentuuride tuludes. Aga kindlasti peegeldub siin võimalustest tiine sõnum, mis kinnitab mu enda tundmusi – me ei küsi klientidelt alati väärilist tasu loodava väärtuse eest.
Helen Roonet, Imagine: Üldine reklaamiagentuuride turg on languses ja paljudel vanadel hiidudel võivad olla inertsist veel suured tegevuskulud. Paljudel vanadel tegijatel on ka toimunud mentaalne vananemine. Meie agentuuris on kulud väga range kontrolli all, mis võimaldab ka kasumlikumalt majandada.
Timo Hartikainen, Idea AD: Möödunud aastal suutsid saavutada rohkem kui miljonieurose agentuuritulu viis Eesti reklaamiagentuuri, nende seas ka Idea. Kõik need ettevõtted on asutatud üle kümne aasta tagasi. Otseselt põlvkonnavahetusest ei ole seega rääkida põhjust.