Euroopa Keskpank avaldab täna üksikasjaliku teabe pankade põhjaliku hindamise kohta, mis viiakse läbi enne, kui EKP-le antakse täielikud järelevalvevolitused, vahendas Eesti Pank.
Avaldatakse ka hindamisele kuuluvate pankade loetelu.
Pankade hindamine on tähtis samm ühtse järelevalvemehhanismi ettevalmistamisel ning aitab üldisemalt parandada pankade bilansside läbipaistvust ja järelevalvetavade üldist järjepidevust Euroopas.
Hindamine algab novembris ja kestab 12 kuud. See viiakse läbi koostöös ühtses järelevalvemehhanismis osalevate riikide pädevate asutustega ning seda toetavad sõltumatud kolmandad osapooled kõikidel tasanditel nii EKPs kui ka riikide pädevates asutustes.
Hindamisel on kolm põhieesmärki: tagada läbipaistvus, st parandada pankade seisukorda kajastava kättesaadava teabe kvaliteeti; korrigeerida, st määrata kindlaks ja viia ellu vajalikud parandusmeetmed; ning suurendada kindlustunnet, st veenda kõiki sidusrühmi, et pangad on täielikult elujõulised ja usaldusväärsed.
Hindamine hõlmab kolme elementi:i) põhiriskide, sh likviidsuse, finantsvõimenduse ja rahastamise hindamine järelevalve seisukohalt nii kvantitatiivsest kui ka kvalitatiivsest aspektist;ii) varade kvaliteedi hindamine, et suurendada pangariskide läbipaistvust, hinnates pankade varade kvaliteeti, sealhulgas varade ja tagatiste hindamise ning seonduvate eraldiste piisavust; ningiii) stressitest, mille eesmärk on uurida pankade bilansi vastupanuvõimet stressiolukordades.
Hindamise aluseks nii varade kvaliteedi hindamisel kui ka stressistsenaariumi põhimääratluse korral on kapitali võrdlusalus 8% esimese taseme põhiomavahenditest vastavalt kapitalinõuete direktiivis IV / kapitalinõuete määruses esitatud määratlusele ja üleminekukorrale. Stressitestidega seotud üksikasjad avaldatakse edaspidi kokkuleppel Euroopa Pangandusjärelevalvega.
Põhjaliku hindamise lõpus avaldatakse koondtulemused nii riiklikul kui ka pankade tasemel koos soovitustega järelevalvemeetmete kohta. Tulemused avaldatakse enne, kui EKP asub 2014. aasta novembris täitma oma järelevalveülesandeid ning need sisaldavad põhjaliku hindamise kolme samba raames tehtud järeldusi.
EKP presidendi Mario Draghi sõnul kujutab ühtne põhjalik hindamine, mis hõlmab võrdselt kõiki olulisi panku, kes moodustavad ligikaudu 85% euroala pangandussüsteemist, tähtsat sammu nii Euroopa kui ka euroala majanduse tuleviku seisukohalt. Hindamise esmatähtis eesmärk on läbipaistvus ning loodetavasti suurendatakse selle abil erasektori kindlustunnet euroala pankade elujõulisuse ja nende bilansside kvaliteedi suhtes.
Seotud lood
Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ütles täna, et keskpank ei kõhkle panku pankrotti laskmast, kui need keskpanga tervisekontrolli läbi ei tee.
Euroala majandus on pöördunud kasvule, finantsturgudel on pinged leevenenud ja edeneb Euroopa pangandusliidu loomine, vahendab Eesti Pank oma pressiteates.
Võimalikud luukered Euroopa pankades on üks risk Eesti finantsstabiilsusele, teised kaks riski johtuvad Põhjala kinnisvaraturult ja tasakaalustamatuse märkidest Eesti majanduses.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.