Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ütles täna, et keskpank ei kõhkle panku pankrotti laskmast, kui need keskpanga tervisekontrolli läbi ei tee.
"Pankade pankrot peab olema võimalik," ütles Draghi täna intervjuus agentuuri Bloomberg telekanalile. Eelnevalt oli keskpank täna avalikustanud, millistele nõuetele pankade varad peavad vastama. "Kui on pankrot, siis on pankrot. Milles küsimus," ütles Draghi.
Kokku ligi 130 euroalal süsteemselt olulise panga bilansside läbivaatus ja koormustestid on eeltingimus, et Euroopa Keskpank tuleva aasta sügisest need pangad oma järelevalve alla võtaks.
Sellega käivituks euroalal loomisel oleva pangandusliidu esimene sammas. Teine ja kolmas komponent on ühtne kriisihaldusmehhanism ja ühtne hoiusekindlustus, mida kumbagi veel ei ole.
"Testid on usaldusväärsed, kuna nende eesmärk on taastada või tugevdada erasektori usaldust pankade tugevusse ja nende bilansi kvaliteeti," ütles Draghi. "See on eesmärk, et kaasata pangandusse erasektori raha."
Euroopa Keskpanga juhatuse liige Jörg Asmussen ütles nädalapäevad tagasi, et euroalale on see kolmas ja viimane võimalus usalduse taastamiseks oma pankade vastu. Kaks eelmist tervisekontrolli ei olnud piisavalt ranged - ka puhtad paberid saanud pangad vajasid varsti riigi abi.
Seotud lood
Euroopa Keskpank avaldab täna üksikasjaliku teabe pankade põhjaliku hindamise kohta, mis viiakse läbi enne, kui EKP-le antakse täielikud järelevalvevolitused, vahendas Eesti Pank.
Euroala alaline stabiilsusmehhanism ESM jääb tõenäoliselt viimaseks instantsiks, kust raskustesse sattunud euroala pank abi võiks loota.
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi hoiatab, et Euroopa pankade tervisekontroll võib investorite usalduse tugevdamise asemel anda hoopis vastupidise tulemuse, kui Euroopa Liidu uute riigiabi reeglite järgi pankade võlausaldajaid liiga karmilt koheldakse.
Võimalikud luukered Euroopa pankades on üks risk Eesti finantsstabiilsusele, teised kaks riski johtuvad Põhjala kinnisvaraturult ja tasakaalustamatuse märkidest Eesti majanduses.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.