Müller: väiksem risk Põhjalas on meile parem

Võimalikud luukered Euroopa pankades on üks risk ka Eesti finantsstabiilsusele, selgub täna avalikustatud Eesti Panga ülevaatest. Teised kaks riski johtuvad Eestile mullistustest Põhjala kinnisvaraturul ning tasakaalustamatuse ilmingutest Eesti enda majanduses.

Intervjuu Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleriga

Täna avalikustas Euroopa Keskpank tingimused, mille alusel viiakse euroala süsteemselt olulistes pankades läbi tervisekontroll. Milliseid riske võib sellest johtuda Eesti finantsstabiilsusele?

See on üks kolmest riskist, mis me potentsiaalse ohuallikana Eestis välja tõime. Need riskid ei ole küll kõrged, kuid üks puudutas ka kahtlusi Euroopa pankade laenuportfelli kvaliteedi osas.

Bilansside hindamine peaks andma kindlustunde, et enne kui Euroopa Keskpank võtab järelevalvekohustuse pankade üle endale, oleks selge, et bilansid on puhtad. Ja juhul kui seal on probleeme ja vajalik leida pankadele täiendavat kapitali, siis see ka leitaks järgmise aasta sügiseks kui need tulemused teada on.

Juhul kui kapitalivajadus osutub väga suureks, võib see kindlasti kaasa tuua täiendavat ebakindlust. Võibolla probleeme ka mõne panga jaoks, kes turult ei suuda kohe seda vajalikku kapitali kaasata. Sealt need võimalikud riskid ka tulevad.

Mis on selles kontrolliprotsessis Eesti Panga roll? Meil lähevad luubi alla kolm panka. Financial Times kirjutab, et Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi tugineb kohalike keskpankade hinnangutele.

Euroala riikides on panganduse mikrotasandi järelevalve korraldatud erinevalt. Paljudes riikides teostab seda keskpank. Eestis viib kolme panga - Swedbanki, SEB, DnB Banki - bilansside ja laenuportfellide põhjaliku ülevaatuse läbi finantsinspektsioon. Tõenäoliselt kasutatakse ka väliskonsultantide abi.

Kas ka Eesti Pangast jooksevad inimesed laiali, Euroopa Keskpangas loodavasse järelevalveasutusse tööle?

Euroopa Keskpank on värbamiskampaaniat alustamas. Kuni 1000 inimest peaks Frankfurdis hakkama seda tööd tegema. Loomulikult ka Eestist on inimesed kandideerinud. Eks näeme.

Kui nüüd ilmneb pankadel täiendava kapitali vajadus, kust see raha võetakse, sest ühtset puhvrit ei ole. Mario Draghil oli vastasseis Euroopa Komisjoniga riigiabi reeglite üle, mis Draghi sõnul on liiga karmid, ähvardades investorite usaldust kinnitamise asemel hoopis kahjustada. Draghi sõnum oli, et ikkagi tuleks mingi maksumaksja raha valmis hoida. Kuidas kommenteerite - valdavalt on seni sõnum olnud, et maksumaksjate raha on nüüd kaitstud ja vastutab erasektor.

See põhimõte on jätkuvalt, et kui ühel pangal avastatakse, et kapitali on liiga vähe, peab ta kõigepealt minema tänaste aktsionäride ja teiste võimalike investorite juurde ja proovima kapitali hankida turu tingimustes.

Juhul kui on tegemist suure ja süsteemselt olulise pangaga, kes ei suuda mingil põhjusel turult kapitali leida, aga mille pankroti kaudu sulgemist süsteemi huvides ei saa lubada, siis ilmselt peaks olema igaks juhuks olema valmis mehhanism, kus saab olemasoleva aktsionäride investeeringu maha kirjutada, võibolla ka osade kreeditoride investeeringut kärpida.

Kui siis on ikka vaja veel uut kapitali, peab olema valmis tagavara kriisifond. Sellest räägitakse euroala ülese ühtse kriisifondi võtmes. Seda täna ei ole. Täna peavad liikmesriigid ise olema vajadusel valmis.

Maksumaksja rahast rääkides - täna eksisteerib euroala alaline stabiilsusmehhanism ESM, mis võiks efektiivselt võtta selle rolli, kust riik, mis vajab täiendavat tuge, saaks vastava programmi raames raha laenata.

Draghi soovib, et see kindlus oleks võimalikult suur, et kõik saavad hakkama.

Ja see on hinnangu küsimus, kui suur on see risk, kui täna deklareerida, et investorid kaotavad pankade probleemide puhul osa oma investeeringust. Loomulikult toob see kohe kaasa selle, et investorid nõuavad suuremat tootlust oma investeeringule. Niipea kui see on välja öeldud, mõjub see kohe negatiivselt pankade rahastamistingimustele. See võib Euroopa panganduse olukorra teha veel raskemaks.

Teisalt on loogiline, et kui investeerid riskantsesse varasse, riskid investeeringu kaotusega.

Põhjala kinnisvaraturu probleemidest on saanud teine oluline riskifaktor Eesti finantsstabiilsusele.  Rootsi valitsus püüab järjest karmimate kapitalinõuetega pankadele kinnisvaraturu mullistust ohjeldada, arsenali on võetud ka kontratsüklilised puhvrid. Kas see on ikka kõige efektiivsem abinõu - eile ütles näiteks Swedbank Groupi juht Michael Wolf, et tegelikult on probleem selles, et Rootsis ehitatakse igasuguste piirangute tõttu liiga vähe.

Kindlasti ei ole probleemid ainult laenuturu pakkumise poolel. Nii Stockholmis kui ka Oslos, ma olen aru saanud, on ka uute korterite pakkumise pool väga nõrk. Ja kui pakkumist on vähe, siis hinnad lähevad üles. Samas isegi kui see on üks põhjus, see viib hinnad väga kõrgele ja see on üks risk. Kui mingi hetk nõudlus väheneb või pakkumine ootamatult suureneb, võivad hinnad järsult kukkuda. Kindlasti oleks nendes linnades mõistlik tegeleda ka pakkumise poolega, aga sellegipoolest on ilmselt vajalik ka laenuturgu reeglitega karmistada. Ja mida väiksemad riskid seal Põhjala pool, seda parem ka meile.

Pangandusliidu loomise üks eesmärke oli, et pankade probleemid ei seaks ohtu riikide maksevõimet. Eesmärk oli teha selge vahe sisse. Nüüd näeme, et turu killustudes on pankadel veelgi rohkem oma riigi võlakirju ja olukord justkui hullemaks läinud. Ja miks käsitletakse riigi võlakirju pärast kõiki neid torme euroalal jätkuvalt riskivaba varaklassina?

Turu killustatusest rääkides on tõsi, et pangandusturul ei ole mingeid olulisi paranemise märke näha. Mida me täna näeme, on see, et valitsuse võlakirjaturgudel on Saksamaa Itaalia ja Hispaania võlakirjade intressivahed kokku läinud.

On tõsi, et mitmeski riigis on pankade bilansis palju oma riigi võlakirju. Näiteks nüüd see bilansside ja riskide hindamine, mis Euroopa Keskpank läbi viib - ühelt poolt, ega ei ole muud võimalust, kui võtta nende kapitalinõuete puhul ikkagi aluseks kehtivad regulatsioonid. Neile on plaanis küll väike puhver peale arvestada, kuid põhimõtteliselt tänaste regulatsioonide kohaselt on valitsuse võlakirjad null riskikaaluga. Mida Euroopa Keskpank teeb - lisaks hetkeseisu hindamisele viiakse läbi ka stressitestid ehk hinnatakse ära negatiivsete stsenaariumi potentsiaalsed mõjud. Nende puhul vaadatakse ka riske, mis tulenevad võlakirjaportfellidest. Nii ei ole see päris tähelepanuta jäänud.

Eesti Pank saab omale Eesti majanduse makrotasakaalu järelevalvaja rolli. Kui teil see roll juba täna oleks, kas näete majanduses selliseid negatiivseid arenguid, mille vastu oleks tarvis meetmeid rakendada? Finantsstabiilsuse ülevaates viitasite kiirele palgatõusule ja kiirele hinnatõusule kinnisvaraturul. Kas ohutuled juba plingivad?

Ühtegi punast foorituld me täna välja ei toonud. Pisut suurenev kolmas risk puudutas mõningasi tasakaalustamatuse märke Eesti majanduses, kus majanduskasv justkui hetkel ei ole väga kõrge, samas on palgakasv väga tugev ja samuti kinnisvarahindade tõus.

Mida Eesti Pank teeks - meil on kapitalipuhvrid, see on üks makrofinantsjärelevalve meede. Meie arvates tuleks Eestis kehtestada täiendav süsteemse riski puhver Eestis tegutsevatele pankadele, samas vastutsüklilist puhvrit me täna siiski ei kehtestaks.

Aga see on põhimõtteliselt olemas?

Jah, see õigus oleks meil samuti.

Mis oleks maksimum?

Vastutsükliline puhver võib olla kuni 2,5%. Süsteemse riski puhver kuni 5%. See kõik ei ole järgmisest aastast, vaid paari aastaga sisse viidav. Lisaks, mida Rootsi teeb, nad ei kehtesta kõikidele pankadele üldiseid puhvreid, vaid finantsinspektsioon saab öelda, et sellele pangale on veel täiendavalt kapitali juurde vaja. Meie arsenalis on see samuti olemas.