Kohus konfiskeeris riigireetur Vladimir Veitmanilt kriminaaltulu 120 000 euro ulatuses ning rahuldas ka kapo tsiviilnõude tema vastu 65 000 euro ulatuses.
Täna tunnistas Harju maakohus Veitmani süüdi riigireetmises, ametialase teabe edastamises ning riigisaladuse avalikustamises ning mõistis talle liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Kohtuasja arutati kinnisel istungil ja kokkuleppemenetluses.
Tänavu 7. augustil pidasid kaitsepolitsei töötajad kinni ekskolleegi Vladimir Veitmani kahtlustatuna riigireetmises, täpsemalt salastatud teabe edastamises Venemaa eriteenistustele.
Veitman oli töötanud kapos tehniliste toimingute spetsialisti ametikohtadel aastail 1991–11. Koostööst Venemaa välisluureteenistusega saab rääkida aastast 2002. Veitmanil polnud ligipääsu ELi ega NATO saladustele.
Vladimir Veitman sündis Tallinnas 1950. aastal. Põhi- ja keskkoolis käis ta Tallinnas, omandades tehnilise kõrghariduse TPIs (täna TTÜ). 1980–91 töötas ta NSVL Riikliku Julgoeleku Komitees, täpsemalt Eesti NSV KGB operatiiv-tehnilises osakonnas.
Veitman asus kaposse tööle detsembris 1991 põhimõttel, et endisi KGB töötajaid ei kaasatud operatsioonide planeerimisse ja juhtimisse, kuid kasutati spetsialistina tehnilistes toimingutes. Veitman saadeti kapost pensionile aastal 2011.
Seotud lood
Harju maakohus tunnistas Venemaale salajast infot andnud endise kapo töötaja Vladimir Veitmani süüdi riigireetmises ja mõistis talle liitkaristuseks 15 aastat vangistust.
Riigireetmises kahtlustatav endine kaitsepolitsei töötaja Vladimir Veitman teeb uurijatega koostööd, teatas prokuratuur.
Eesti kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse ning geopoliitiline asukoht panevad meid olukorda, kus vaenulike eriteenistuste huvi Eesti suhtes on pidev ja järjest kasvav, ütles siseminister Ken-Marti Vaher.
Riigireetmises süüdi mõistetud endise kapo töötaja Vladimir Veitmani agendijuhi kontaktisikuks Venemaa poolel oli Hermann Simmi värbaja.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.