Riigireetmises süüdi mõistetud endise kapo töötaja Vladimir Veitmani agendijuhi kontaktisikuks Venemaa poolel oli Hermann Simmi värbaja.
Kapo on välja selgitanud isikud, kes Venemaa eriteenistuse poolt Veitmani tegevust juhtisid ja kellele ta Eesti saladusi edastas. Veitmani agendijuht oli Venemaa välisluure agent Nikolai Jermakov ning Jermakovi kontaktisikuks oli Valeri Zentsov, keda laiem avalikkus teab kui Hermann Simmi värbajat.
Kaitsepolitseiamet kutsub üles kõiki isikuid, kes on Zentsovi või Jermakoviga kokku puutunud, kaposse pöörduma.
Täna tunnistas Harju maakohus Veitmani süüdi riigireetmises, ametialase teabe edastamises ning riigisaladuse avalikustamises ja mõistis talle liitkaristuseks 15 aastat vangistust.
Tänavu 7. augustil pidasid kapo töötajad kinni ekskolleegi Vladimir Veitmani kahtlustatuna riigireetmises, täpsemalt salastatud teabe edastamises Venemaa eriteenistustele.
Veitman oli töötanud kaitsepolitseis tehniliste toimingute spetsialisti ametikohtadel aastail 1991–11. Koostööst Venemaa välisluureteenistusega saab rääkida aastast 2002. Veitmanil polnud ligipääsu ELi ega NATO saladustele. Kapost pensionile saadeti ta aastal 2011.
Endise Eesti politseijuht ning kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse osakonna juht Hermann Simm mõisteti 25. veebruaril 2009 süüdi riigireetmises ning asutusesisese teabe edastamises. Kokkuleppemenetluse tulemusena karistati reda 12 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, samuti mõisteti Simmilt välja kaitseministeeriumi tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju osas summas 20 155 000 krooni.
Seotud lood
Kohus konfiskeeris riigireetur Vladimir Veitmanilt kriminaaltulu 120 000 euro ulatuses ning rahuldas ka kapo tsiviilnõude tema vastu 65 000 euro ulatuses.
Harju maakohus tunnistas Venemaale salajast infot andnud endise kapo töötaja Vladimir Veitmani süüdi riigireetmises ja mõistis talle liitkaristuseks 15 aastat vangistust.
Riigireetmises kahtlustatav endine kaitsepolitsei töötaja Vladimir Veitman teeb uurijatega koostööd, teatas prokuratuur.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.