Rail Balticu juhtkomitee otsustas, et senisest enam arvestatakse raudteeühenduse planeerimisel kohaliku rongiliikluse võimalustega.
Rail Balticu projektijuhi Indrek Sirbi sõnul on prioriteet endiselt rahvusvaheline kiire rongiühendus, kuid tähelepanu pööratakse ka kohaliku rongiliikluse võimaluste loomisele. "Kohaliku liikluse võimalikkus ei ole trassi valiku põhiline kriteerium, küll aga on see alternatiivsete trasside võrdluses lisaargument," ütles Sirp tänasel Rail Balticu juhtkomitee kogunemisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.
Lisaks võttis juhtkomitee teadmiseks ministeeriumi seisukoha praeguste raudteeliinide edasiarendamisel. Vastavalt transpordi arengukava 2014-2020 eelnõule jätkab riik investeeringutega raudtee taristusse, et tagada kiirus 120 km/h ning kohati ka kuni 140 km/h.
Rail Balticu juhtkomiteesse kuuluvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, siseministeeriumi esindajad ning Harju, Rapla ja Pärnu maavanem.
Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435millimeetrise rööpme laiusega (nn Euroopa laius) moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus, mis kulgeb Tallinnast Riia ja Kaunase kaudu Varssavisse. Laiema koridorina hõlmab Rail Baltic põhjast Skandinaaviat ja Venemaad, teiselt poolt Lääne-Euroopat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eilsel Rail Balticu rakkerühma kohtumisel jõudsid Eesti, Läti ja Leedu esindajad arusaamale, et Rail Balticu ühisettevõtte asutamise ajagraafik ei võimalda ettevõtte asutamist 1. jaanuariks 2014.
Rail Balticu Eesti projektijuht Indrek Sirbi sõnul on oluline Rail Balticu arendamisega kiiresti edasi minna, et tagada Euroopa Liidu poolne kaasrahastus.
Tallinna linnavalitsus ei toeta rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic rajamist elupiirkonna ja Ülemiste järve lähedale.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.