Eesti transiidiäri loojate sekka kuulunud Vladimir Volohhonski vanem poeg Aleksandr asus pärast isa surma mais juhtima Eesti ühte edukamat ettevõtet DBT. Kuidas on see tal õnnestunud?
"Tööl põleb Aleksandr samamoodi nagu ta isa," iseloomustavad teda kolleegid. "Pärast esimest kuud DBT juhina sai ta kõikidest tehnilistest küsimustest aru," märgib ettevõtte suhtekorralduse spetsialist Nina Laansoo, kes on olnud Aleksandr Volohhonski kolleeg juba aastaid.
Uus juht ise jääb teemat kommenteerides tagasihoidlikuks, märkides vaid, et alles aasta pärast saab öelda, et jagab kõike ettevõtte detaile. DBT ülevõtmine polnud tema sõnul lihtne. "DBT on suur ettevõte, kus on palju küsimusi ja inimesi. Seega öelda, et see oli lihtne, ei saa, on küsimusi, mida me siiamaani üritame lahendada," sõnab Aleksandr Volohhonski.
Transiidifirmade juhid, kes tundsid hästi tema isa, ei oska Aleksandri kohta midagi öelda. Nii Transiidikeskuse omanik Anatoli Kanajev, Tarcona juht Sulev Loo kui ka Esteve Terminali juht Üllar Raad ütlesid, et ei tunne Aleksandrit ega oska teda iseloomustada.
Aleksandr Volohhonski alustas transiidiäris 2006. aastal, kui ta kutsuti juhtima DBT tütarfirma, Sillamäe sadamas asuva väetisterminali BCT projekte ning aktsionärid ja isa usaldasid talle investeeringute tegemiseks 75 miljonit eurot. "Need projektid, mida me seal tegime, olid Eesti mõistes väga mahukad, nii numbrites kui ka inimeste arvult. Siia DBTsse kutsuti mind juba tänu kogemustele," tõdeb ta. Nüüd juhib ta mõlemat ettevõtet paralleelselt.
Kauaks tal jätkub energiat kahte suurt ettevõtet juhtida ja millised on tema juhtimispõhimõtted, loe tänasest Äripäevast.
Autor: Indrek Kald, Alyona Stadnik
Seotud lood
Vene kontsernile Acron kuuluva transiidifirma DBT juht Aleksandr Volohhonski loobus oma isa loodud ettevõtte juhtimisest, tema asemele tuli Venemaalt Acroni siseringist pärit Jevgeni Maškov.
Täna hommikul suri ootamatult 64. eluaastal transiidiärimees Vladimir Volohhonski.
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.