Eesti majandusministri sõnavalik puhus lõkkele rahvusvahelise skandaali, Leedu on maruvihane ja nõuab Eesti suursaadikult aru.
Ansip ja Paet tõttasid küll asja siluma, kuid Parts võib olla Eesti ratsionaalse kuvandi Rail Balticu projektis maha mänginud, kirjutab
Eesti Päevaleht. Leedukad ajavad tõesti oma jonni, kuid nüüd anti neile kätte trump raudteeprojekti veelgi suuremaks torpedeerimiseks.
Pole mingi uudis, et alates Algirdas Butkeviciuse valitsuse võimuletulekust 2012. aasta lõpus on Leedu üritanud igal võimalikul viisil Tallinnast Leedu–Poola piirini kavandatava Rail Balticu kiirraudtee projektile kaikaid kodaraisse visata.
Kus vähegi võimalik, on eelmise, Andrius Kubiliuse valitsuse lubadused Rail Balticu kohta lahti võetud ja vaidlustatud. Näiteks protsessiti tükk aega raudtee ehitamiseks loodava ühisfirma juriidiliste õiguste üle ja üritati isegi tõestada, et Leedu põhiseadus ei luba seda projekti. Ja ehkki kõnelustel lõpuks nõustuti, et Vilniuse „mured” ei pea vett või saavad kenasti lahendatud, venitatakse ettevõtte loomisega siiani.
Autor: 1321-aripaev
Seotud lood
Majandusminister Juhan Partsi terava väljaütlemise pärast Leedu valitsuse käitumise kohta meile nii olulises projektis nagu Rail Baltic löövad emotsioonid kõrgele õige mitmel põhjusel. Aga kas seda tegelikult ikka ongi vaja, arutleb ühingu BaltiRail (Helsingi) juhatuse liige Ago Vilo.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.