Euroopa Liidu uue eelarveperioodi teadusrahad on suuremad ja kasutus paindlikum, rääkis täna programmi Horisont 2020 tutvustaval konverentsil transpordivolinik Siim Kallas, ärgitades Eesti ettevõtjaid selles aktiivselt osalema.
Seitsme aasta peale on programmi eelarve pea 80 miljardit eurot, mis on eelmise teadusuuringute raamprogrammiga võrreldes 30% suurem summa.
Uuendusena on kogu Euroopa tasandil teaduse ja innovatsiooni rahastamine kokku toodud ühe katuse alla, mis võimaldab toetusi kogu tsükli vältel - tipptasemel alusuuringuist uuenduslike toodete ja teenusteni välja, rääkis Kallas. Toetus võib minna nii tippteadlasele, et ta oma uuringuid Euroopas teeks, või tööstusele, et Euroopa hoiaks olulistes tehnoloogiates juhtpositsiooni.
Uuenduslik on probleemipõhine lähenemisviis, sest mitmete probleemide lahendus - olgu see energia tarnekindluse tagamine või transpordiprobleemide lahendamine - hõlmab erinevaid teaduse ja innovatsiooni valdkondi.
Kallase sõnul on rahastamise põhikriteeriumiks eelkõige oodatav mõju, mida projektid peaksid avaldama. Rahastamisprotsessi ennast on aga varasemaga võrreldes märgatavalt lihtsustatud.
Kallas märkis, et Eesti positsioon Euroopa teadusuuringutes osalemises on seni olnud üsna hea. Eelmises raamprogrammis rahastati Eestist osalejaid 79 miljoni euroga, kusjuures edukad olid põhiliselt tervishoiu ja infotehnoloogia valdkonna projektid. Suurem võiks olla Eesti firmade, teadlaste ja ülikoolide osalemine transpordiuuringutes, arvas Kallas.
6,3 miljardit on aastail 2014-20 ette nähtud transpordi arendamiseks. Kesksel kohal on innovaatiliste ideede ellurakendamine, kuid lisaks traditsioonilistele valdkondadele toetatakse projekte ka logistika sektoris, reisiinfo ja piletisüsteemi ning linnatranspordi vallas.
Rohkem raha on Horisont 2020 all võimalik kasutada testimiseks, prototüüpimiseks, demonstreerimiseks ja katsemeetmeteks, ettevõtlusele suunatud teadus- ja arendustegevuseks, ettevõtluse ja riskide võtmise edendamiseks ning nõudluse vormimiseks uuenduslike toodete ja teenuste järele.
Kasutusele tuleb ka uus rahastamisvahend, mis kohandatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete erivajadustele. See võimaldab üksikutel firmadel saada lihtsamalt väikseid toetusi väga uuenduslike projektide jaoks.
"Uurige, kuidas osaleda, tuginege kontaktidele oma kolleegidega üle Euroopa," ärgitas Kallas programmis osalema.
Esimesed konkursikutsed avaldati juba detsembris.
Seotud lood
Euroopa Liidu rahastamisprogramm Horisont 2020 peaks eelkõige sobima konkreetse idee ja kolmeaastase kommertsväljundiga väikestele ja keskmistele ettevõtetele, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Majanduskriisi rängad tagajärjed ja kasvav globaalne konkurents sunnib Euroopa Liitu oma tööstuspoliitikat ümber hindama.
Ilma globaalse kliimakokkuleppeta "tapavad" liiga ambitsioonikad eesmärgid Euroopa ettevõtted, ega saavuta midagi kliima soojenemise vastu, kommenteeris tööstusvolinik Antonio Tajani eile Euroopa Komisjonist avalikuks tulnud ettepanekute paketti, mis mõjutavad otseselt Euroopa firmade konkurentsivõimet.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.