Toiduainetööstus võiks kokku leppida, et kõikide toodete hindu tõstetakse 20%, kuid siis peaksid ka palgad sama palju tõusma, leidis Mati Vetevool.
"Kindlasti on Eesti odava tootmise riik, aga me liigume edasi," sõnas ta. Vetevool märkis, et tema on oma ettevõttes igal aastal palkasid tõstnud, 2012 lausa kahel korral. Samas tõdes ta, et hüppeliseks edasiminekuks oleks vaja riiklikku sekkumist.
"Öeldakse, et soomlane saab kolm korda rohkem palka. Kui vaatame hindade pealt, siis kui meie müüme 150 euroga, müüb soomlane 250 euroga. See tähendab, et tal on 66% kõrgem hind, kuid samal ajal maksab ta kolm korda rohkem palka," tõi Vetevool näiteks tüüpilise võrdluse põhjanaabritega.
Ta jätkas, et oleks nõus sellega, kui madalapalgalised toiduainetetööstuse ettevõtted tõstavad kõik hindu 20%, aga ka palku sama palju.
Ta tähendas, et paljud arvavad, et Eesti ettevõtjaid ei oleks iial sellega nõus, kuid ta ise oleks sellega kohe päri ja selgitas ka miks.
"Minu palgafond on praegu 15% ja saan kätte näiteks 150 000 eurot. Oletame, et soomlased saavad 250 000. Kui ma maksan 15% 250 000st, on see 22 500, soomlastel 66 500. Mis juhtuks, kui ma tõstaks palka 20%? See tähendab, et minu palgafond tõuseks 15%-lt 18%-le ja raha, mis ma kätte saan, kasvaks 150 000-lt 180 000-le," selgitas Vetevool.
Kiire arvutuskäigu järel tõestas ta, et sellest oleks ettevõtjale 27 000 eurot võitu.
Seotud lood
Edu saavutamiseks tuleb seada kõrge latt ja tõsta pidevalt taset, mida on lihtsam teha kriisi ajal, on veendunud ehitusfirma Karso Ehitus OÜ omanik Sergei Gladkov.
Edutada võib juhti, kes on senisel tasemel seatud latist mitu korda üle saanud, ent igal tasemel peab olema võimalus ka ebaõnnestuda, rääkis Gaselli kongressil Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem.
LHV Groupi juhatuse liige Erkki Raasuke ütles Gaselli kongressil, et hea juhtimine koosneb kahest komponendist: paika panna suund ja öelda aitäh.
Kolme pankrotti läinud ettevõttega seotud olnud Jüri Mõisa sõnul võib pankrot olla päris lõbus.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.