• OMX Baltic−0,43%271,73
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,3%1 729,34
  • OMX Vilnius0,26%1 066,55
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 1000,31%8 109,57
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,84
  • OMX Baltic−0,43%271,73
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,3%1 729,34
  • OMX Vilnius0,26%1 066,55
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 1000,31%8 109,57
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,84
  • 27.02.14, 10:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

RM: palgakasv oli kiire ja ühtlane

Keskmise palga ostujõud suurenes eelmise aasta neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga samas tempos ning tänu hinnatõusu pidurdumisele selgelt kiiremini kui eelmise aasta esimeses pooles, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
Statistikaamet teatas täna, et mullu neljandas kvartalis kasvas keskmine palk aastaga 7,6 protsenti ja keskmise palga ostujõud 6 protsenti. Täistööajale taandatud keskmine kuupalk oli 986 eurot.
"Tegevusalade lõikes oli eelmisel aastal palgatõus veidi ebaühtlasem kui aasta varem, kuid siiski oluliselt laiapõhjalisem kui eelneva kümne aasta jooksul," kommenteeris Aben. "See näitab, et majandusareng on viimasel paaril aastal olnud küllaltki tasakaaluline ning tööjõu nõudluse ja pakkumise vahekord on erinevatel tegevusaladel olnud sarnane."
Aasta lõpus langes keskmine palk vaid kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (4 protsenti), kus kiire palgatõus taastus juba 2010. aastal seoses majandusaktiivsuse pöördumisega kasvule. Tagasihoidlikumaks jäi palgatõus kinnisvaraalases tegevuses ja ehituses (3 protsenti). Kogu eelneva aasta jooksul kasvas ehitussektori keskmine palk siiski kiiremini kui Eestis keskmiselt (7,8 protsenti).
Keskmisest oluliselt kiirem oli palgatõus lisaks põllumajandusele ja metsandusele (19 protsenti) ka veonduses ja laonduses, finantssektoris ning info- ja side tegevusalal (11–13 protsenti). Avalikus sektoris kasvas palk kiiremini kui riigis keskmiselt eelkõige hariduses (12 protsenti), kuid ka avalikus halduses (9 protsenti). Avaliku sektori tegevusalade palgatõus kiirenes alles eelmisel aastal, jäädes eelnevatel kriisist taastumise aastatel erasektori palgatõusule selgelt alla.
"Tänu kiirele palgakasvule ning aeglustuvale hinnatõusule ületas Eesti keskmise palga ostujõud neljandas kvartalis viie aasta tagust tipptaset 4 protsenti. Tegevusalade lõikes on olukord vaatamata viimase paari aasta ühtlasele arengule siiski erinev. Avalikus halduses, hariduses ja tervishoius jääb reaalpalk veel buumiaegsele tasemele alla. Välismaa omanikuga ettevõtetes on keskmise palga ostujõud 8 protsenti ja Eesti omanikuga ettevõtetes pea 4 protsenti suurem," märkis Aben,

Seotud lood

Uudised
  • 27.02.14, 12:11
Swedbank: kiire palgakasv jääb lähiajal püsima
Nagu ootasime, aeglustus keskmise brutokuupalga kasv eelmise aasta viimasel kvartalil, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Uudised
  • 27.02.14, 09:55
Mediaanväljamakse oli 717 eurot kuus
Möödunud aasta neljandas kvartalis töötajale tehtud mediaanväljamakse oli 717 eurot kuus, teatas maksu- ja tolliamet.
Uudised
  • 27.02.14, 10:54
Eesti Pank: tööjõukuludest tingitud hinnasurve on tugev
Kuigi majapidamiste ostujõud on aastaga märgatavalt suurenenud, võib majanduskasvust lahknev palgakulude tõus survestada ettevõtete kasumlikkust ning kiirendada inflatsiooni, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann. 
Uudised
  • 27.02.14, 12:59
CV Keskus: noorte sooline palgalõhe on vähenenud
Eesti noorte palgaootus jääb suurusjärku 800-1200 eurot bruto, kuid märgatav osa naistest on nõus töötama ka madalama tasu eest, vahendas CV Keskus.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele