„Minu meelest on aus anda valijatele võimalus hääletada - kas töötava peaministri poolt või tema vastu," selgitas Andrus Ansip täna oma ametist tagasiastumise tagamaid.
Ansip andis täna presidendile üle oma lahkumisavalduse, mis ühtlasi tähendab ka tema juhitava valitsuse tagasiastumist. Ta kinnitas täna ajakirjanike ees, et riik on kindlalt juhitud ja kaitstud.
"Valijatele tuleb anda võimalus hääletada kas töötava valitsuse poliitika jätkumise poolt või selle vastu," ütles Ansip. "Kui mina jätkaksin ametis järgmiste valimisteni, siis taolist valikuvõimalust valijatel poleks ja minu meelest oleks see ebaaus,“ selgitas ta ja lisas, et just nendest kaalutlustest lähtudes otsustas ta esitada tagasiastumisavalduse aasta enne järgmisi valimisi.
Seaduse järgi jätkab praegune valitsus tegevust kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni. Ansip märkis, et seaduses on säte, mis ütleb, et vältimatul vajadusel hoidub ametist lahkuv valitsus põhimõtteliste otsuste langetamisest ja vältimata vajaduseta hoidub eelarvekulude suurendamisest. „See lause on seadusesse pandud eelkõige selleks, et kaitsta kassareservi näiteks preemiatena lahkuvatele ametnikele väljamaksmise eest. Midagi taolist ei ole Eestis juhtunud,“ hindas ta.
Ansip teatas, et üheksa aastat peaministrina töötada on olnud suur au. „Ma tänan Eesti rahvast viimase üheksa aasta eest,“ lausus tagasi astuv peaminister. Ta lisas, et töötatud üheksa aastat on olnud väga töised ja vastutusrikkad. „Aeg on anda teatepulk edasi järgmisele peaministrile!“
Ta märkis, et loodab, et nii nagu tema valitsus, jätkab ka järgmine valitsus sealt, kus selle valitsuse tegemised pooleli jäävad.
Küll aga nentis ta, et ei soovi jagada soovitusi uue valitsuse moodustamiseks. Ta rõhutas, et soovib uutele tegijatele olla vaba lahkujate suunistest. „Kui keegi hakkab vananevale infole tuginedes õpetama uusi ametisse asujaid, siis valitsuse vahetamine ei saa olema väga valutu. Uus ametisse asuja ei võta täit vastust, kui keegi autoritaarne vana olija kontrollib tema otsustused üle,“ hindas Ansip.
Ta lisas, et ei pea ka võimalikuks kostööd Tallinna linnapea ja Keskerakonna juhi Edgar Savisaarega. Ta märkis, et jääb oma veendumuste juurde ega usalda Savisaart. Ansipi teatas, et see usaldus kadus 2007. aasta aprillis-mais ning see ei ole taastunud. „Ka tema viimased avaldused on minu veendumusi ainult kinnitanud,“ teatas Ansip.
Ansip avaldas lootust, et Eestis ei lähe nii nagu Belgias, kus peaminister jätkas pärast tagasiastumise avaldust 589 päeva. „Kuid olgu öeldud, et Yves Leterme'i valitsust peetakse ajaloo üheks kõige efektiivsemalt toiminud valitsuseks,“ hindas Ansip.
Küsimusele, kas praegu on kõige õigem aeg tagasi astuda, vastas Ansip, et on üllatunud sellest, kui kiiresti on temast saanud asendamatu. Ta viitas, et üheksa aastat, mil ta on olnud peaminister, on olnud erakordselt pikk aeg olla peaministriametis. Tal on oma sõnul olnud küllalt palju toetajaid, ent on ka neid, kes on arvanud, et üheksa aastat on liiga pikk aeg.
„Ma ei arva, et minu ametist lahkumine tooks Eestisse ebastabiilse aja, olen veendunud, et Eesti riik on demokraatlik, toimiva õigussüsteemiga riik, olen veendunud, et meie riik on järjepidev, et meie valitsused on järjepidevad. Ja kõik toimib edasi ka siis, kui peaminister on esitanud tagasiastumisavalduse,“ teatas ta.
Ka president Toomas Hendrik Ilves avaldas selle küsimuse üle imestust, öeldes, et ei saa aru küsimuse loogikast, sest tagasi astuv valitsus jääb ametisse uue valitsuse ametisse määramiseni. „Kuigi valitsusel jäävad kõik volitused alles ja valitsus tagasi ei astu, külvab see signaal pigem paanikat. Ma ei saa küsimusest aru,“ ütles Ilves.
President märkis, et valitsuse vahetumine ei ole erakordne sündmus. Ta kiitis peaministrit Eesti juhtimise eest läbi globaalse finants- ja majanduskriisi ja edukalt euroalaga liitumise eest. „Nagu ütles Eesti kõige pikaaegsem peaminister Andrus Ansip: „On aeg tulla ja on aeg minna.“ Nüüd on küsimus, mis saab edasi. Tagasi astunud valitsus jätkab tegevust seni, kuni uus valitsus on ametisse määratud. Nii käivad asjad parlamentaarses riigis,“ teatas Ilves pressikonverentsil.
President kinnitas, et ei näe valitsuse tagasiastumises probleemi. Ta kinnitas, et mingit võimuvaakumit ei ole ning riik on kindlalt juhitud ja kaitstud. Ilves teatas, et kuna sõidab otse pärast pressikonverentsi Jaapanisse visiidile, algavad konsultatsioonid kõigi parlamendi erakondadega järgmisel esmaspäeval. Ta avaldas lootust, et esmaspäeval tulevad parlamendi erakondade esindajad kohale konkreetsete ideedega ning et neil on visioon, kuidas edasi minna ja kellega teha koostööd.
Seotud lood
Peaminister Andrus Ansip esitab ametist lahkumise avalduse presidendile vastlapäeval, 4. märtsil. Ansipiga lahkub ka kogu valitsus.
Andrus Ansip jäi tagasiastumisest teatavas kõnes viimse nüansini iseendaks: oma rahvast ja valijaid alahindavaks empaatiavõimetuks demagoogiks, kes esitab stagnatsiooni lausa brežnevlikul viisil ennekuulmatute edusammudena.
Teisipäeval kell 11 andis peaminister Andrus Ansip president Toomas Hendrik Ilvesele üle oma kirjaliku lahkumisteate, peaministriga koos astub tagasi ka tema juhitav valitsus.
Oleksin tagasihoidlik Venemaa süüdistamisega selles, mis Ukrainas toimub, sõnas peaminister Andrus Ansip.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.