Gaasimüüja Adven Eesti AS tõstis 2013. aastal töötajate palkasid inflatsiooninäitaja võrra ning planeerib minna sama teed ka tänavu, ütles ettevõtte personalijuht Ivi Aluoja.
Aluoja sõnul üritab ettevõte püsida oma sektoris keskmisel palgatasemel.
Personalijuhi teatel on firma panustanud palju oma soojuse- ja elektri tootmise üksuste automatiseerimisele, mistõttu töötavad üle 100 katlamaja ja koostootmisjaama täielikult ilma kohapealse personalita ehk kaugjuhitavalt.
"Selline areng on vähendanud lihttöö tegijate arvu ja toonud vajaduse kõrge kvalifikatsiooniga ning seetõttu ka paremini tasustatud spetsialistide järele," ütles Aluoja.
Aluoja sõnul annab uute töötajate värbamisel selgelt tunda turu palgasurve ning häid erialaspetsialiste leida on väljakutse. "Meil on paraku tuua ka näiteid, kus oleme ebaõnnestunud, kuna pole suutnud tagada värbamisel palgaootust," lisas ta.
Milline on selle sektori parimat palka maksvad firmad, saab lugeda 26. märtsil ilmuvast Äripäeva erilehest Palga TOP.
Adven oli 2012. aastal tootmissektori paremuselt kümnes palgamaksja 1578 eurose keskmise kuutasuga.
Lisaks toimub 26. märtsil Äripäeva palgafoorum, kus räägitakse, kuidas leida ja hoida kõrgepalgalisi töötajaid, kui tugevalt palk motiveerib, kellele sobib 100% tulemuspalk ja paljust muust. Eriti oodatud on tipp- ja keskastme juhid, kes tegelevad igapäevaselt inimeste ja töötulemuste juhtimisega.
Vaata palgafoorumi kava
SIIT, registreeru foorumile
SIIN.
Seotud lood
Äripäev paneb 26. märtsil ilmuvas Palga TOPis pingeritta kõrgeimat palka maksvad ettevõtted ja enim teenivad tippjuhid.
Danske Capital AS-i tegevjuht Silja Saare hinnangul dikteerib palgataseme investeeringute juhtimise valdkond ning Eestis tegutsevate professionaalide piiratud hulk.
Kui tööpinkide tootja Hekotek AS näitab häid majandustulemusi, siis ettevõte jagab seda kuupalgaliste töötajatega boonussüsteemi kaudu, ütles firma juht Heiki Einpaul.
Kaubandusvaldkonna kõrgeima palgamaksja Roche Eesti OÜ juhi Kadri Mägi sõnul on neil uusi töötajaid raske leida.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”