ELi liidritega kohtunud USA president Barack Obama kinnitas, et Euroopa ja USA mõistavad hukka Venemaa agressiooni Ukrainas.
"Venemaa on üksi," ütles Obama kohtumisele järgnenud pressikonverentsil.
Nii nagu Venemaa jäi üksi ÜRO julgeolekunõukogus, mõistavad Venemaa käitumise üksmeelselt hukka kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki ja NATO riigid. Arenenud tööstusriikide G7 kohtumine toimub juunis Brüsselis ilma Venemaa osaluseta.
Ühiselt tegutsedes ja sanktsioone koordineerides on lääneriikide eesmärk muuta rahvusvahelise õiguse printsiipidest üleastumine Venemaa jaoks võimalikult kulukaks, samal ajal jätkatakse abi Ukrainale oma majanduse ja poliitilise olukorra stabiliseerimiseks.
"Kui Venemaal arvati, et maailm jääb ükskõikseks või õnnestub USA ja ELi vahele kiilu ajada, siis pandi nende arvestustega mööda," ütles Obama.
USA president kordas samas, et Venemaal on jätkuvalt võimalus diplomaatilisel teel pingeid maha võtta ja lahendust otsida. Kui seda aga ei tehta, siis Venemaa isolatsioon süveneb ja lisanduvad uued sanktsioonid, mida EL ja USA omavahel tihedalt koordineerivad.
Obama rõhutas, et Euroopa Liidul tuleb lisada pingutusi oma energiajulgeoleku suurendamiseks ja sõltuvuse vähendamiseks Venemaa energiakandjatest.
Siin saab USA kildagaasi suurenenud eksport maailmaturule olla kõigest üks alternatiiv, kuid ka Euroopal on energiavarusid, mida pole veel käiku lastud. Lihtsaid ja mugavaid lahendusi energiajulgeoleku suurendamiseks lihtsalt ei ole.
Niisamuti nagu nõuab kõigilt panustamist sõjaline julgeolek.
Obama kinnitas, et NATO on USA rahvusliku julgeoleku nurgakivi, mille keskmes on artikkel viis ehk kollektiivne kaitse. NATOs ei ole Obama sõnul tähtsamaid ja vähemtähtsamaid riike. Ent kui on kollektiivne kaitse, siis eeldab see panustamist kõigilt.
"Olukord Ukrainas tuletab meile meelde, et vabadusel on hind," ütles Obama, viidates sellele, et paljud riigid on oma kaitsekulutusi vähendanud.
Varustuse, personali ja väljaõppe eest tuleb aga maksta, et NATO jõude võetaks tõsiselt nii Venemaal kui Venemaaga piirnevates NATO liikmesriikides ning et need toimiksid ka efektiivse heidutusena.
Küsimusele, kas NATO on kaalunud ka Ukraina ja Gruusia kiiremat vastuvõttu alliansi liikmeks, vastas Obama, et NATO-l laienemisplaane lähemas tulevikus ei ole. Arvestades keerulisi suhteid Venemaaga ei kavatse Ukraina niipea ka taolist taotlust esitada.
Pressikonverentsilt siirdus Obama kohtumisele NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga.
Seotud lood
USA süüdistas Venemaad venemeelsete rahutuste õhutamises Ida-Ukrainas, mis sarnanevad sündmustega enne Krimmi annekteerimist.
Ajaleht Financial Times on avaldanud ülevaate, kuidas lääneriikide kaitsekulud on aasta aastalt valdavalt vähenenud, samas kui Venemaa kaitsekulud on 2002. aastast 2012. aastaga võrreldes kasvanud 90,8 miljardile dollarile ehk 126,1%.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?