Sulling võtab EASi süvitsi ette

Aktiivselt ei ole te varem poliitikas osalenud. Kui raske või kerge oli vastu võtta otsus asuda ministriks?Valdkond paelus mind kohe, sest sobib minu rahvusvahelistele suhetele keskendunud profiiliga. Samas otsus poliitikasse siirduda oli raskem tulema, sest mul ei ole olnud poliitilise karjääri ambitsiooni. Kuid tahe ettevõtluse ja väliskaubanduse valdkonda panustada sai võitu pelgusest poliitika ees.

Kas pelgust ei tekita asjaolu, et tegu on täiesti uue ministrikohaga või on see just hea, et saab puhtalt lehelt alustada?Ei pelga. See on just huvitav. Ka eurole ülemineku plaani hakkasin kirjutama puhtalt lehelt – avasin uue Wordi faili ja panin pealkirjaks "Eesti eurole ülemineku plaan". Kvoodimüügi protsessid seadsime ka koos Hannu Lambiga tühja koha pealt üles.

Kas teie hinnangul peaks midagi üleüldisemalt ministeeriumite töös muutma?Kõigepealt soovin ennast viia täpsemalt kurssi detailidega nii ministeeriumi tööplaanis kui ka töökorralduses, alles seejärel saan anda hinnanguid tehtule. Kindlasti ei ole aga kunagi võimalik liiga palju partneritega suhelda ja läbi rääkida ning avalikkusele tehtavate otsuste põhjusi ja mõjusid seletada.

Mis plaanid teil on ministriametisse asudes?Poliitiline suund ettevõtluskeskkonna arendamisel on läbi aastate olnud püsiv. Eesti suudab ettevõtjatele pakkuda arenevat ärikeskkonda, lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi, tarku ja innovaatilisi inimesi. Seda kõike tuleb hoida ja edasi parendada.

Kaks asja, mida pean väga oluliseks: esiteks Eesti ja Eesti ettevõtjate/toodete/teenuste tuntus ja maine maailmas ning teiseks ettevõtjate ja ettevõtluse maine parandamine Eestis. Kõigi teiste eesmärkide – ekspordi suurendamine, välisinvestorite Eestisse kutsumine, teadus- ja arendustegevuse osakaalu jätkuv suurenemine, tootlikkuse kasv – õnnestumine sõltub suuresti neist kahest. Aastaga loodan nendes küsimustes saavutada nihke paremuse poole, minu töö tegelikud mõjud ja tulemused ilmnevad ilmselt pikema aja jooksul.

Mida peaks teie hinnangul Eesti ettevõtluses muutma?Kõige olulisem ongi üldsuse suhtumine ettevõtjatesse – inimestesse, kas annavad teistele tööd, maksavad makse jne. Ettevõtjad on meie majanduse alustala. Kuid ka ettevõtjad ise saavad siin rohkem panustada, pidades oluliseks ausat ja läbipaistvat äritegevust ja vastutustundlikku ettevõtlust.

Kindlasti on oluline muuta Eesti ettevõtlust rohkem teaduspõhisemaks. Tuleks saavutada situatsioon, kus ettevõtjad ja teadlased mõistavad teineteist rohkem ja teadusasutuste üks kindel eesmärk on tuua kasu Eesti ettevõtlusele. Võiks öelda, et see on mõlema poole mugavustsoonist väljarebimiseks. Ettevõtjad peaksid rohkem tegelema tootearendamisega ja teadusasutused peaksid rohkem uurima seda, mis on vajalik Eesti ettevõtetele.

Kas teil on plaanis ettevõtjatega läbi rääkida, et aru saada nende ootustest?Jah, see on üks esimesi asju, mida soovin teha – kohtuda ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega. Partnerlus peab olema elementaarne töö osa.

Kas on näiteks mingeid praktikaid Euroopast, mida võiks teie hinnangul Eestis rakendada?On selge, et ettevõtluses saab alguse kõik inimesest. Mida ettevõtlikumad on Eesti inimesed, seda paremini edeneb Eesti elu. Ma ei mõtle siinjuures seda, et kõik eestlased peaksid ettevõtjateks hakkama, kuid ettevõtlik saab olla ka oma töökohal.

Tuleb tegeleda meie lastes ettevõtlikkuse ja oma ande rakendamise harjumuse arendamisega. Väga hea näide on šotlaste "Ettevõtliku kooli" programm, mida Eestis on rakendatud Ida-Virumaa koolides. Seda programmi võiks rakendada kogu Eestis.

Soomlastelt on alati õppida teadusasutuste ja ettevõtjate koostööst, Soomes on näiteks hästi toimiv tehnoloogiaagentuur TEKES, mis seisab hea ettevõtjate vajadusteks teadlaste rakendamise eest.

Üldiselt oleks vaja meie ettevõtjatel õppida, et oma huvide eest tuleb seista ühiselt. Näiteks Saksamaal on kaubanduskotta kuulumine kohustuslik ja näiteks Soomes on auasi kuuluda Suomen Yritajat liitu. Kui ettevõtjad ei mõista, et üheskoos ollakse tugevad, siis võib juhtuda, et ametkond võtab ettevõtluskeskkonna kujundamisel jämeda otsa üle, kuid see ei ole ju eesmärk. Eesmärk on jätkusuutlik ettevõtluskeskkond.

Taavi Rõivas märkis oma riigikogu ees peetud kõnes, et tahab ettevõtjate jaoks bürokraatiat vähendada. Mis te sellest arvate, kas on vaja?See, et ettevõtjaid ei koormataks üleliigse bürokraatiaga, on oluline.

Kuidas seda teha võiks?Alustada võiks kasvõi sellest, et samu andmeid ja dokumente ei peaks eri instantsidele korduvalt esitama, et avalikud andmebaasid omavahel ühilduks ja sealsed andmed oleks ettevõtjatele kättesaadavad jne. Selleks on meil ka koalitsioonilepingus ette nähtud tegevus "Ettevõtja Õigus 2", milles vaatleme ettevõtjate õiguskeskkonda ja leiame sealt neid kohti, kus bürokraatiat vähendada. Loomulikult peab jätkuvalt arendama erinevaid e-teenuseid selleks, et tagada ettevõtjatele lihtsam suhtlemine riigiga.

Kuidas suhtute maksuameti viimase aja hoiakusse rohkem pitsitada ettevõtjaid? On see hea või halb?Arvan, et ausal ettevõtjal ei ole põhjust maksuametit karta.

Mis te arvate Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses toimuvast ja viimasel ajal üha enam esile kerkinud probleemidest?Tahan kindlasti sügavuti sisse vaadata EASis toimuvale, et aru saada, kuivõrd on avalikkuses organisatsiooni ümber toimuv kära põhjendatud. Tuleb vaadata, kas organisatsiooni ülesehitus ja juhtimisstruktuuri korraldus aitab või takistab organisatsioonile pandud eesmärkide saavutamist.

Kas EASi juht Andres Rannamäe peaks oma kohalt lahkuma?Et organisatsioon saaks toimida, peab seal olema töörahu ning pädev juhtkond. Avalik-õigusliku organisatsiooni juht peab olema laitmatu mineviku ja renomeega, kuna organisatsioon nagu EAS müüb eeskätt usaldust. Lähematest kommentaaridest ma praegu siiski hoiduksin, kuni pole kohtunud organisatsiooni juhtide ja nõukoguga.