EASi pea 15 aastase ajaloo jooksul pole seal olnud praegusega sarnast juhitamatut (juhtimis)kriisi. EASi „pilti pääsemine“ iseenesest on tore, paraku tõmbavad skandaalimaigulised uudised tähelepanu eemale neist asjust, mis tegelikult väärivad selgeksarutamist, kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto, kes juhtis EASi nõukogu aastatel 2008-2012.
Alustama peaks praeguse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) meetmetepaketi hindamisest – mitte nende abikõlbulikkuse või juriidilise korrektsuse seisukohast, vaid mõjususest lähtudes. Kas on saavutatud need eesmärgid, milleks meetmed ellu kutsuti? Olgu nendeks ekspordivõimekuse kasv, kõrgema lisaväärtuse loomine või ka teadussiire tootmisse. Praegu on selleks just sobiv ajaraam, sest uus ELi rahastusperiood pole veel alanud ja vana on sisuliselt lõppenud. Hindamisse tuleks kaasata asjatundjaid ülikoolidest kuni riigikontrollini.
Oletan, et tulemus saab olema piisavalt kriitiline ja tänased pea 100 meedet tuleb olulisel määral kokku tõmmata. Kindlasti peavad jääma innovatsiooni- ja regionaaltoetused, aga ettevõtluse arendamise juures piisaks ilmselt väiksemast arvust suurema mõjususega meetmetest.
Kindlasti on vaja programmi ettevõtluse „pudelikaelte“ kõrvaldamiseks - paindlikke ja kompleksseid meetmeid, mille sisuks oleks tulemuste saavutamine ja selle jaoks vajadusepõhiste erilahenduste pakkumine. Eri ettevõtete puhul võib „pudelikaelaks“ olla näiteks elektrivõimsus, kanalisatsioon, tööjõu koolitamine, ekspordiplaani väljaarendamine vms.
Ilmselt oleks vaja selgusele jõuda lubatavate riskide võtmise määras. Praegu tabab EASi hukkamõist olukorras, kus viimase 10 aasta jooksul toetatud kümnete tuhandete projektide hulgas on olnud ka mõnikümmend ebaõnnestumist. See ongi toonud kaasa olukorra, kus EAS on hakanud rakendama totaalset kontrolli, selmet probleeme ennetada. Eesmärgiks peaks olema uute asjade tegemine ja investeerimine tulevikuideedesse, mitte ainult tänastesse probleemidesse.
Kindlasti tuleb tegeleda organisatsiooni enda arendamisega. Tuleb pakkuda teenust, mida ettevõtjad ootavad, ehk siis kujundada EAS ümber teenindusorganisatsiooniks. Sellisel moel, et tarkus pidevalt koguneks ja vajalikku kohta liiguks. Seda tarkust peab oskama taotlejatele selgitada ning vajadusel aidata neid ka argumenteerimise raskel teel. Võtmesõnaks on siin kvaliteedisüsteem, teeninduskeskused, õppiv organisatsioon. Minu mäletamist mööda olid sellesuunalised plaanid juhatusel töös ja nõukogul arutada juba mõni aasta tagasi, eks sealt tulekski jätkata.
Pädevusest rääkides peaks aga EASi juhatuse esimehel samuti olema äriettevõtete puhul nii iseenesest mõistetav õigus – võimalus moodustada oma meeskond. Praegu tal seda pole. Ehk siis saabuks ka organisatsiooni arenguks nii vajalik stabiilsus ja järjepidevus, mis praegu on kaduma läinud.
Seotud lood
Uutel majandusministritel, kelle haldusalasse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kuuluma hakkab, on hea võimalus sihtasutust ümbritsev sasipundar lahti harutada.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu esimehe Cinzia Siigi sõnul unustab osa liikmeid nõukogus oma väärikuse ning sõimab valimatult neid, kellele oma seisukohti peale suruda ei õnnestu.
Täna erakorralisele istungile kogunenud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu otsustas eelmisel nädalal valitud tegevjuhi Andres Rannamäe volitused tagasi võtta.
Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling kutsub aprilli lõpuks tagasi kõik EASi nõukogu liikmed ja nimetab ametisse uue, väiksemaarvulise ja efektiivsema nõukogu.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.