Ehkki Eesti üüriturg on täna marginaalne ja selle mõju majandusele väike, on ometi üürikortereid hädasti vaja - selle taga seisab kinni ettevõtete käekäik ja ühiskondliku rikkuse kasv, leiab LHV majandusanalüütik Heido Vitsur.
Kuigi kodu üürimine pole Eestis levinud ja kinnisvara pigem omatakse, oleks üüriturgu hädasti vaja, ütles Heido Vitsur eile Eesti Ehitusettevõtjate Liidu üüriturukonverentsil. "Võimalus normaalselt elukohta valida määrab, kui edukas riik on," selgitas ta.
"Näiteks USA majandus ei saaks olla nii jõukas ja paindlik, kui tööjõu liikumine oleks seal jäigem. Ameerikas püsitakse ühes paigas maksimaalselt seitse aastat." Eestlane seob end aga tihti kinnisvaraga, mida ei taheta, raatsita või saada maha müüa, see aga seob tööjõu liikumisele piirid ette - tööjõud ei saa liikuda ja seetõttu seda ei ole.
Swedbanki mullu läbi viidud uurimusest eelistab kolmveerand eestlastest kinnisvara omada, sest kodu üürimine oleks vastanute hinnangul raha tuulde loopimine.
Sellest, milliseid üürikortereid Eestis vaja oleks, kuidas mõjutab üüriäri kiire hinnatõus, millised uued pinnad rajatakse Telliskivi loomelinnakusse ning milliste võtetega saab maja energiat säästvaks, saab lugeda 8. aprillil ilmuvast Äripäeva kuukirjast Kinnisvara.
Seotud lood
Domus Kinnisvara arendusjuht Ingvar Allekand arvutas ühe keskmisi üürikortereid täis maja pealt, miks ei tasu arendajal täna üürimaja ehitada.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.