Täna kohtuvad Genfis Venemaa, Ukraina ja USA välisminister ning ELi kõrge välisesindaja, et kriisile lahendusi otsida.
Kui kõnelused tulemusi ei anna, kavandavad USA ja EL sanktsioonide karmistamist Venemaa survestamiseks, vahendab Bloomberg.
Kõneluste eel hoiatas USA president Barack Obama, et Venemaad ootavad majandussanktsioonid, kui Moskva ei lõpeta relvastatud separatistide toetamist.
"Putini otsused ei kahjusta mitte üksnes Ukrainat, pikas perspektiivis on need kahjulikud Venemaa enda jaoks," ütles Obama eile kanalis CBS News eetris olnud intervjuus. Juba praegu on Venemaa majanduse väljavaated Ukraina kriisist tekitatud ebakindlusest ja sanktsioonide ohust oluliselt kannatanud.
Genfi kõnelused annavad võimaluse testida, kui tõsine on Venemaa huvi kriisile diplomaatilist lahendust leida, ütles agentuurile Bloomberg üks anonüümsust palunud USA välisministeeriumi ametnik. Kui huvi pole, on USA lubanud käivitada järgmise raundi sanktsioone, mis on sihitud president Vladimir Putini lähikondsete ning konkreetsete majandussektorite vastu.
Kõneluste eel on Ukraina valitsus üritanud sõjaväe abil Ukraina idaosa uuesti keskvõimu kontrolli alla saada, kuid operatsioon ei ole edu toonud. Separatistid on osa sõjatehnikast oma valdusesse saanud ja sõduritelt relvad võtnud.
Genfis kohtuvad Venemaa välisminister Sergei Lavrov, Ukraina välisminister Andrii Deštsõtsa, USA välisminister John Kerry ja ELi kõrge välisesindaja Catherine Ashton.
Tulemus sõltub sellest, kas Venemaa on valmis pingeleevendust üritama, ütles Bloombergile endine USA suursaadik Ukrainas Steven Pifer.
Moskva välis- ja kaitsepoliitika nõukogu juht Fjodor Lukjanov ütles, et Ukraina kriis hakkab lähenema kulminatsioonile, kui viimane võimalus olukorra päästmiseks on kõrgetasemelises professionaalses diplomaatias. Kokkulepe peab tagama kõigi Ukraina elanike õiguste kaitse, hinnagarantii Vene gaasile ja gaasitranspordi jätkumisele läbi Ukraina Euroopasse, Ukraina neutraalseks jäämise ning Venemaa lubaduse tunnistada 25. mai presidendivalimiste tulemusi, ütles Lukjanov kommentaaris päevalehele Rossiiskaja Gazeta.
Ukraina, ELi ja USA argument on, et Venemaa üleskutsed võimu detsentraliseerimiseks ja venekeelse elanikkonna õiguste tagamiseks on lahendatavad konstitutsiooniliste meetmetega, ütles USA välisministeeriumi ametnik.
Rootsi ökonomist Anders Aslund, kes üheksakümnendatel nõustas nii Venemaa kui seejärel Ukraina valitsust, leiab, et USA-l pole mingit mõtet sanktsioonidega oodata, kuna tänased kõnelused vaevalt tulemust annavad.
"Venemaal ei ole mingit huvi rahvusvahelise õiguse või rahvusvahelistest kokkulepetest kinnipidamise vastu. Nii ei ole veel ühel kokkuleppel, kõnelustel osapoolega, kes rahvusvahelistest kokkulepetest välja ei tee - neil ei ole mingit mõtet," ütles Washingtoni Petersoni rahvusvahelise majanduse instituudi teadur Aslund.
Seotud lood
Saksa energiahiid RWE teatas, et on alustanud Ukrainasse maagaasi eksportimist, et aidata Ukrainal toime tulla, kui Venemaa otsustab tarned katkestada.
Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov teatas täna sõjalise operatsiooni alustamisest Ukraina idaosas, et võtta venemeelsetelt tagasi kontroll piirkonna linnade üle.
Ukraina sündmustega seotud risk pole investeeringute kontekstis märkimisväärne, ütles SEB privaatpanganduse osakonna strateeg Peeter Koppel.
Ukraina keskpank tõstis eile järsult intressimäärasid, et pidurdada grivna langust ja ohjeldada inflatsiooni.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.