On üha tõenäolisem, et Eesti esimene sportlase maksukuritegu paljastatakse välismaal. Nimelt on lähiajal lahendust leidmas nn Raio Piiroja juhtum. Eesti koondise legendaarset kaitsemängijat ja kaptenit süüdistatakse Norra klubis Fredrikstadis mängimise ajal maksudest kõrvalehoidmises.
Ajalehe Fredrikstad Blad andmetel võttis Piiroja maksudest kõrvalehiilimise omaks,
vahendas Delfi. Norra politsei ja maksuameti andmetel jättis Piiroja oma seitsmeaastase Fredrikstadi karjääri jooksul (2004–2011) maksud maksmata 1,8 miljoni krooni ehk ligi 120 000 euro suuruselt tulult. Uue info kohaselt on Piiroja tunnistanud 826 000 Norra krooni (ligikaudu 100 000 euro) pealt maksude maksmata jätmist.
Kokku said Fredrikstadi klubis maksupettuse süüdistuse 20 inimest. Ja kuigi peamisteks kahtlusalusteks on klubi endised juhid Morgan Andersen ja Björn Jensen, mõisteti aprilli alguses 10 kuu pikkune tingimisi vaglakaristus ka klubi eksmängijale, ameeriklasele Brian Westile, sest ta oli 1,2 miljoni kroonise tulu pealt jätnud maksud tasumata.
Eesti esimene kuritegu
Uurisin maksu- ja tolliametist, kas Eestis on mõnda sportlast, treenerit, mänedžeri või muud spordijuhti kunagi süüdi mõistetud vastavas maksukuriteos. Vastus oli eitav. Et esimene tõsisem maksukuritegu spordis avastatakse välismaal, on mõnes mõttes loogiline, sest välismaale siirdutakse suurema raha teenimise eesmärgil. Suuremad summad ahvatlevad ka suuremaks pettuseks. Samas maksudest kõrvale hiilime on laialt levinud ka Eestis ning kahtlased rahastamisskeemid on avalik saladus.
Viimase aja kõnekaim näide on korvpalliklubis Kalev/Cramoo mänginud lätlase Armands Škele juhtum. ETV saade „Pealtnägija“ paljastas mullu sügisel, et viimased kolm aastat Kalev/Cramo Eesti meistriks vedanud lätlane ei olnud vähemalt poolteist aastat ametlikult oma klubilt saanud ühtegi senti - ei palka ega stipendiumit. Tänaseks Türgis karjääri jätkav Škele on silmapiirilt kadunud, tema endine tööandja, klubi president Ivar Valdmaa, kaitseb aga kehtivat hämarat süsteemi.
Ka Piiroja skeemi jäljed toovad Eestisse ning selle üheks sepistajaks oli Eesti jalgpalli eestvedajaks peetav Aivar Pohlak. Nimelt kuulus Piiroja õigusi vahendanud Sport&Net Grupp Aivar Pohlaku juhitavale MTÜ-le Jalgpalliklubi FCF (FC Flora). Norra uurijad on aga kohaliku meedia andmetel selgitanud välja, et petuskeemis osalesid Fredrikstadi klubi, Piiroja ja Sport&Net Grupp. Klubist liikus raha OÜ Sport&Net Grupp kontole noormängijate otsimise teenuse eest, tegelikkuses maksti aga summa edasi OÜ omanikule FC Florale, kust raha liikus omakorda osade kaupa nn maksuvaba stipendiumina Raio Piirojale.
Pohlak, kes on läbipaistmatuid rahastamisskeeme kasutanud aastakümneid, nimetas Piiroja palkamisel kasutusel olnud rahastamismudelitega sarnaste ebaselgete skeemide kasutamist tavapäraseks ja levinuks. Nüüd võib ta olla sunnitud oma sõnu sööma. "Praegu on kaks võimalust. Üks võimalus on kiirmenetlus, kus läheksin kohe kohtusse ja 15 minutiga oleks asi selge. Teine tee on minna kohtusse ja hakata oma õiguste eest võitlema,"
ütles Piiroja Postimehele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aivar Pohlaku juhitav Eesti Jalgpalli Liit maksis kinni lõviosa 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teleõigustest avalik-õiguslikku Eesti Rahvusringhäälingu eest, et ala parimal moel turundada.
Fredrikstadi ringkonnakohus määras kokkuleppemenetluse raames Raio Piirojale seoses maksupettusega 8 kuulise tingimisi vangistuse ning 100 000 euro suuruse maksunõude.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.