Euroapteek: hulgi- ja jaemüüja seotus alandab ravimite hindu

"Olen täiesti veendunud, et hulgi- ning jaemüüja seotus ei kergita mingil moel ravimite hinda turul, pigem vastupidi. Samuti ei ole see seos kuidagi tõlgendatav selliselt, et see mõjutaks apteekri otsustusõigust ravimite müügil," kinnitas ta avalikus pöördumises riigikogu sotsiaalkomisjonile.

"Veeretades järjekordse takistuse ettevõtlusele selles valdkonnas, ei vähenda seaduseandja kindlasti ravimite hindu ega suurenda nende kättesaadavust.  Ehk esitledes hulgi- ning jaekaubanduse sidet kui kõikide hädade põhjust, on täna lausa poliitiliseks võitluseks paisunud kära turul valitsevat mõju omavate ettevõtete ümber viinud selleni, et vastupidiselt valdkonna liberaliseerimisele hakatakse ettevõtlust hoopiski täiendavalt piirama," lisas ta.

Euroapteegiga seotud hulgimüügiettevõte asutati Juuli sõnul neli aastat tagasi majanduslikel kaalutlustel, kuna terve tarneahela osas ülevaadet omades on võimalik pakkuda odavamat hinda ja paremat tarnekindlust.

"Ühe variandina saab jaemüüja pakkuda madalamat hinda siis, kui ostab mahukokkuleppena korraga sisse suure koguse tooteid. Ühe grupina tegutsedes suudab Euroapteek koos Baltfarmaga tagada toote madalama müügihinna," sõnas ta.

Baltfarma ei oma juhi sõnul mingit kontrollivat mõju Euroapteegi apteegialasele tegevusele. "Täpselt samamoodi ei dikteeri Euroapteek ka Baltfarma töökorraldust. Mõlemad ettevõtted töötavad partneritena vastavalt Eesti seadustele ning selle koostöö eesmärgiks on tagada võimalikult tõhus tarneahel," sõnas mõlemat firmat juhtiv Juul.

Ta viitas ravimite juurdehindluse riiklikule reguleeritusele nii hulgi- kui ka jaemüügis. Kokkuvõttes selline kahe ettevõtte koostöö ainult parandab ravimite ja tervisetoodete kättesaadavust ning võimaldab pakkuda ka tarbijatele madalamat hinda, kinnitas Juul pöördumises riigikogu sotsiaalkomisjonile.

"Edastan oma nördimuse Euroapteek OÜ ning Baltfarma OÜ juhatuse esimehena kavandatava seadusemuudatuse osas, mille kohaselt soovitakse keelustada igasugune seos hulgi- ning jaemüüja vahel. On see siis olemas osaluse, juhtimise või muu sarnase seose kaudu," märkis ta.

Euroapteegile on tänase seisuga väljastatud 21 üldapteegi tegevusluba, lisaks nendega seotud haruapteegid. Baltfarmale on väljastatud ravimite hulgimüügi tegevusluba. "Kolme aasta jooksul tuleb ettevõttel suurest osast oma ärist loobuda," sõnas Juul.

Mõlema ettevõtte kaudu, samuti teistesse ravimite jae- ning hulgimüügi ettevõtetesse Eestis on investeeritud suur hulk väliskapitali ning antakse seeläbi tööd enam kui tuhandele inimesele, lisas ta.

Kavandatava seaduseelnõuga soovib riik anda Juuli ütlusel välja sõnumi, et välisinvesteeringud ei ole siin oodatud ning isegi sellises rangelt reguleeritud valdkonnas nagu on seda ravimite müük, ei või ettevõtja Eestisse tehtud investeeringute osas kindel olla. "Välisinvesteeringutega seotud ootused stabiilse majanduskliima ning paigas seadusandluse osas saavad tõsise löögi," kinnitas ta.

Juul nõustus, et ravimite müük pole tavapärane jaekaubandus ja vajab suuremat professionaalsust, tugevamat regulatsiooni ning ka kontrolli. "Samas on täna küsimus number üks, kuidas suurenevas konkurentsiolukorras tagada apteegi jätkusuutlikus maal, mitte kuidas seda linnas keelustada," sõnas ta.

"Ühe valdkonna või piirkonnas tegutsemise keelustamine ei suurenda kuidagi maaapteekide jätkusuutlikust ega paranda nende teenuste kvaliteeti mujal. Eelkõige on riigil kohustus leida vahendid maaapteekide toetamiseks, tehes seda vajadusel kasvõi linnades töötavate apteekide täiendava maksustamise arvelt," seisab tema kirjas riigikogu komisjonile.

Juuli kinnitusel on Euroapteek piirangute kadumisel valmis lühikese aja jooksul avama enam kui kümme apteeki üle Eesti, kus see on olnud tänaste piirangute tõttu võimatu.

"Juhin tähelepanu ka kavandatavale üleminekuperioodile juhuks, kui komisjon ja riigikogu ei suuda leida järelejäänud lühikese aja jooksul ühist lahendust, mis tagaks apteegiteenuse kättesaadavuse ja samaks ka konkurentsi selles valdkonnas. Üleminekuperioodi kehtestamise puhul on tegevusalal tegutsevatel ettevõtetel põhjendatud ootus, et üleminekuperioodiks kehtestatavad reeglid ei tohi olla piiravamad kui täna kehtivad piirangud, mis on tunnistatud riigikohtu otsusega põhiseaduse vastaseks," märkis ta.

Euroapteek OÜ on alates 2004. aastast Leedu kapitalil põhinev Eesti ettevõte, mis opereerib 37 apteegiga Tallinnas, Narvas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Maardus ja Kehras. Kontsernil on sama kaubamärgiga apteegid lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja Poolas.

OÜ Euroapteek on alates 2004. aastast Leedu kapitalil põhinev Eesti ettevõte, mis opereerib 37 apteegiga.

Kindlustamaks parem tarnekindlus ning suurem konkurentsivõime, käivitasid Euroapteegi omanikud suvel 2010 ravimite ja muude tervisekaupade hulgimüügiettevõtte Baltfarma OÜ. 99% ettevõtte käibest on suunatud Euroapteegi ning selle tütarettevõtete tarnete tagamiseks.

Euroapteek omakorda ostab veidi üle poole sisseostetavast kaubast Baltfarma käest, ülejäänud kaup soetatakse peamiselt kolme hulgimüüja: Tamro Eesti, Magnum ja Loodustoode kaudu.

Riigikohtu otsusest lähtuvalt peaksid 9. juunist kaduma apteekide asutamise piirangud. Eile võttis aga riigikogu otsuse täitmiseks aja maha ja katkestas ravimiseaduse muutmise eelnõu arutelu.