Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti luurajail kuriteokahtlus
Kaitsepolitseiamet menetleb riigiprokuratuuri juhtimisel kriminaalasja, milles kahtlustatakse teabeameti nelja ametnikku ametiisiku võõra vara omastamises suures ulatuses.
Esialgsetel andmetel võib kahju ulatuda mõnesaja tuhande euroni. Kahele kahtlustatavale on esitatud lisaks kahtlustus riigisaladuse ebaseaduslikus avalikustamises, vahendas riigiprokuratuur oma pressiteates.
Teabeameti peadirektori Rainer Saksa sõnul on tegemist tõsise korruptsioonikahtlusega, mille osas pöördus teabeamet ise kaitsepolitseiameti poole. „See näitab, et meie kontrollimehhanismid toimivad, kuid vajavad juhtunu valguses kindlasti täiendamist. Teabeamet on juba alustanud sisekontrollimehhanismide ja tööprotseduuride muutmist.“
Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu tunnustas kolleege teabeametis, kes kahtlusi asjakohaselt kontrollima asusid. „Meie ülesanne on välja selgitada, kas ja mis ulatuses Eesti julgeolekuhuve on kahjustatud,“ selgitas Sinisalu.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi kaitsepolitseiamet ja juhib riigiprokuratuur.
Kuriteokahtlusega teabeameti töötaja Pavel Kotkin tegi 1997. aastal, töötades toona kaitsepolitsei juristina, Tartu Ülikoolis kollegi nimel asjaõiguse eksamit.
Julgeolekueksperdi Jaanus Rahumägi hinnangul on parim see, kui teabeameti skandaal võimalikult kiiresti ja korrektselt ära menetletakse, vahendas ERR Vikerraadio saatet "Uudis +".
Eile teabeametis lahvatanud skandaal vaid kinnitab kartusi, et maksuameti plaanitav superandmebaas on ettevõtjate jaoks viitsütikuga pomm, arvab Kersti Kracht.
Oma töötaja korruptsioonikahtlusest avalikkust informeerinud teabeamet astus luuremaailmas ebatavalise sammu, lausus julgeolekuekspert ja IRLi poliitik Eerik-Niiles Kross.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.