Kuriteokahtlusega teabeameti töötaja Pavel Kotkin tegi 1997. aastal, töötades toona kaitsepolitsei juristina, Tartu Ülikoolis kollegi nimel asjaõiguse eksamit.
Paari aasta eest meenutas
Eesti Ekspress 1990ndate aastate kapo skandaale ning ühes neist oli osaline täna teabeameti poolt avalikustatud Kotkin.
1997. aasta jaanuaris paljastas Tartu Ülikooli õppejõud Priit Kama jultunud pettuse III kursuse asjaõiguse eksamil. Kapo Virumaa osakonna direktori, eksternina juurat õppinud Peeter Oissari asemel tegi eksami hoopis kapo jurist Pavel Kotkin.
Oissar eksmatrikuleeriti ja mõlemad petturid lahkusid kapost omal soovil. Mõne aasta pärast oli vahepeal teabeametis töötanud Oissar kapos tagasi. Ka Pavel Kotkin töötas riigiametnikuna, välisministeeriumi diplomaatilise julgeoleku osakonna juhina.
Kotkin lõpetas 1997.a Sisekaitseakadeemia korrektsiooni eriala.
2007. aastal kaitses Kotkin Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas bakalaureusetöö „Eesti julgeolekuasutuste organisatsioon ja ülesanded“. Kolm aastat hiljem kaitses ta samas ka magistritöö teemal „Eesti julgeolekuasutused kehtivas õiguses“.
Teabeameti peadirektor Rainer Saks avalikustas täna kaks neljast ameti töötajast, kes on kinni peetud omastamise ja riigisaladuse ebaseadusliku avalikustamise kahtlusega.
Avalikustati kahtlusaluste Sergei Bõstrovi ja Pavel Kotkini nimed, kelle töö olemust ja täpset ametikohta Saks ei avaldanud.
Autor: 1321-aripaev
Seotud lood
Julgeolekueksperdi Jaanus Rahumägi hinnangul on parim see, kui teabeameti skandaal võimalikult kiiresti ja korrektselt ära menetletakse, vahendas ERR Vikerraadio saatet "Uudis +".
Oma töötaja korruptsioonikahtlusest avalikkust informeerinud teabeamet astus luuremaailmas ebatavalise sammu, lausus julgeolekuekspert ja IRLi poliitik Eerik-Niiles Kross.
Teabeameti peadirektor Rainer Saks avalikustas kaks ameti töötajat, kes on kinni peetud omastamise ja riigisaladuse ebaseadusliku avalikustamise kahtlusega.
Kaitsepolitseiamet menetleb riigiprokuratuuri juhtimisel kriminaalasja, milles kahtlustatakse teabeameti nelja ametnikku ametiisiku võõra vara omastamises suures ulatuses.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.