Oma töötaja korruptsioonikahtlusest avalikkust informeerinud teabeamet astus luuremaailmas ebatavalise sammu, lausus julgeolekuekspert ja IRLi poliitik Eerik-Niiles Kross.
Teabeameti peadirektor Rainer Saks avalikustas täna, et kaks ameti töötajat, Sergei Bõstrov ja Pavel Kotkin, on kinni peetud omastamise ja riigisaladuse ebaseadusliku avalikustamise kahtlusega.
"Nii Bõstrovi kui Kotkini kohta saan öelda, et tean meeste küllalt pikaajalisest staažist Eesti riigi teenistuses erinevatel julgeolekuga seotud ametikohtadel.Isiklikult ma kumbagi ei tunne. Samuti soovitan jätta nende persoonide analüüsi uurijate ja vastavate asutuste monopoliks," kommenteeris Kross.
Ta lisas, et teabeamet on astunud luuremaailmas mitte liiga tavalise sammu ja informeerinud avalikkust oma töötaja kahtlustamisest korruptsioonis. "Väga sageli lahendatakse taolised juhtumid ka demokraatlikes riikides salaja," möönis Kross.
Tema sõnul on Eesti seni kõik teadaolevad riigireetmisjuhtumid ja julgeolekuasutuste korruptsioonijuhtumid lahendanud võimaluse piires avalikult ning seotud isikud on saanud avalikult teadaolevad karistused.
"Usun, et selline lähenemine on õige ja kuigi see võib esialgu tekitada muret riigi julgeoleku pärast, tugevdab see, juhul kui juhtunust õpitakse, tegelikult nii meie demokraatiat kui riiklust," märkis Kross. Ta lisas, et tänane uudis näitab, et Eestis ei ole taolised kuriteod süsteemi osa, vaid üksikjuhtumid, millesse suhtutakse täie tõsidusega.
Autor: Ken Rohelaan, Kaisa Gabral
Seotud lood
Eesti esiluurajaks tituleeritud värske teabeameti juht Mikk Marran andis pärast ametisse asumist esimese intervjuu, millest selgub, kuidas on võimalik vaid 32aastaselt välisluures tippjuhiks tõusta.
Eesti luure hinnangul on Lääne ühtsus Venemaale sanktsioonide kehtestamisel ja rakendamisel olnud Moskvale halb üllatus ja meenutanud asjaosalistele, et agressiivsel välispoliitikal on mõnikord tagajärjed.
Kuriteokahtlusega teabeameti töötaja Pavel Kotkin tegi 1997. aastal, töötades toona kaitsepolitsei juristina, Tartu Ülikoolis kollegi nimel asjaõiguse eksamit.
Julgeolekueksperdi Jaanus Rahumägi hinnangul on parim see, kui teabeameti skandaal võimalikult kiiresti ja korrektselt ära menetletakse, vahendas ERR Vikerraadio saatet "Uudis +".
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.