Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi võttis pulkadeks lahti euroala ülimadala inflatsiooni anatoomia ja psühholoogia ning nentis euroalal klassikalise deflatsioonispiraali riski.
Euroala inflatsiooni hinnates on keskmise kõrval oluline arvesse võtta ka riikidevahelist suurt erinevust.
Draghi pidas ettekande eile Portugalis, kus on esimest korda koos Euroopa Keskpanga foorum, et vähem ametlikus õhkkonnas arutada majanduse seisu ja keskpanga poliitikavalikuid.
Lahates euroala ülimadala inflatsiooni anatoomiat, viitas Draghi, et lõviosa sellest on tingitud maailmaturu arengutest – naftasaaduste ja toidukaupade hinnast –, mida Euroopa Keskpank ei kontrolli. Ent on ka paar euroalale spetsiifilist tegurit – euro tugev vahetuskurss ja inflatsiooni aeglustumine neis liikmesriikides, mis peavad oma buumi ajal käest lastud konkurentsivõimet taastama.
Küsimus on selles, kuidas see kõik mõjutab n-ö inflatsiooni psühholoogiat – ehk kas pikalt ülimadalal tasemel inflatsioon hakkab mõjutama inflatsiooniootusi, mis riskiks käivitada klassikalise deflatsioonispiraali. Ehk olukorra, kus inimesed hinnalanguse ootuses oma oste edasi lükkavad, mis vähendab majanduses nõudlust ning sunnib ettevõtteid investeeringuid vähendama ja koondama.
Draghi nentis, et euro tugev kurss langetab kogu euroala inflatsiooni, mis tähendab, et konkurentsivõime taastamiseks peab inflatsioonitase raskustes riikides olema veelgi madalam. Ja seda pikalt, kuna inflatsioonitempo tugevamas seisus majandusega riikides pole piisav, et euroala keskmine tagasi optimaalseks hinnatud 2% lähistele kergitada.
Hirmud suurendavad ohtu. “Sellises olukorras on risk, et juurduvad madalama inflatsiooni ootused. See võib omakorda ajendada, et majapidamised ja firmad hakkavad oma kulutusi edasi lükkama, nagu toimub klassikalises deflatsioonitsüklis,” ütles Draghi.
Probleeme lisab see, et euroala laenuturud on jätkuvalt killustunud ning eriti raske on laenu saada just euroala raskustes riikide väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel. Laenupõud pärsib aga majanduse toibumist, mis jälle omakorda aeglustab neis riikides inflatsioonitempot.
“See on põhjus, miks euroala inflatsiooni hinnates tuleb arvesse võtta heterogeensust,” ütles Draghi. Ehk erinevusi euroala liikmesriikide vahel.
Selle kuu alguses andis Draghi selge vihje, et järgmisel nädalal toimuval intressinõupidamisel on keskpank valmis sekkuma, et euroala intressimäär ei jääks kauaks ohtlikult madalale tasemele.
Draghi ettekanne oli ülevaade keskpanga nägemusest. Sellest sõltub keskpanga arsenalist sobiva instrumendi valik – olgu see siis hoiustamise püsivõimalusele negatiivse intressimäära kehtestamine, uued likviidsuslaenud kommertspankadele või pankade varade või väikefirmade nn pakendatud laenude ostmine keskpanga bilanssi, et laenuraha majanduses jälle liikuma saaks.