Täpsustatud andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,4%, teatas Statistikaamet. Majanduskasv aeglustub 5. kvartalit järjest.
I kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,4 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%.
SKP deflaatori kasv, mis iseloomustab kogu majanduse hinna- ja mahuindeksite koosmõju, aeglustus I kvartalis 4,1%-ni ning seetõttu aeglustus ka SKP kasv jooksevhindades 2,6%-ni.
Positiivselt mõjutas SKP-d 2014. aasta I kvartalis enim kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse, mäetööstuse, avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala lisandväärtuse suurenemine.
2014. aasta I kvartalis oli sarnaselt eelmise nelja kvartaliga majanduskasvu suurim pidurdaja veonduse tegevusalal loodud lisandväärtuse vähenemine. Veonduse tegevusala langust mõjutas enim laondust ja veondust abistavate tegevusalade kahanemine. Lisaks vähendas I kvartalis SKP-d oluliselt ehituse ning energeetika tegevusalal loodud lisandväärtuse kahanemine. Ehitustegevuse vähenemine on tingitud nii hoonete kui ka rajatiste ehitustööde langusest. Energeetika lisandväärtuse kahanemisel on aga oluline roll elektrienergia omatoodangu osalisel asendamisel imporditud elektrienergiaga.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes 2014. aasta I kvartalis nõrga välisnõudluse tõttu nii Eesti majanduse suurima tegevusala töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade eksport. Kaupade eksport vähenes juba kolmandat kvartalit järjest, olles enim mõjutatud elektroonika- ning keemiakaupade väljaveo kahanemisest. Samas suurenes teenuste eksport 8,5%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes kaupade ja teenuste import hinnamõjusid arvesse võttes 3,5%. Netoeksport oli 2014. aasta I kvartalis negatiivne, moodustades SKP-st -0,6%. Viimati oli import ekspordist suurem 2013. aasta I kvartalis.
Kuigi välisnõudlus oli nõrk, toetas Eesti majandust oluliselt sisemajanduse nõudluse suurenemine. Sisenõudlus kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 2,1% peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste toel. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused tõusid reaalarvestuses 2,3%, mõjutatuna enim kulutuste suurenemisest rõivastele, toidukaupadele ning isiklike transpordivahendite kasutamisele. Sisenõudluse kasvu toetasid ka muud komponendid. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas hinnamõjusid arvestades 3,5%. Kasvu mõjutasid enim ettevõtete sektori investeeringud transpordivahenditesse. Samas vähenesid ettevõtete sektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud. Varud suurenesid peamiselt ettevõtete kaupade ja tooraine varude suurenemise tõttu.
Sisenõudlus oli I kvartalis väiksem kui SKP, moodustades SKP-st 99,8%.
Seotud lood
Kuigi majanduslanguse korrigeeritud hinnang oli esialgsest tagasihoidlikum, on selle avaldatud struktuur selline, mille üle rõõmustamiseks pole põhjust, sest ei ole jäänud pea ühtegi kasvavat sektorit, ütles SEB analüütik Ruta Arumäe.
Kaupade eksport kahanes 2014. aasta aprillis 5% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Ekspordi langust mõjutas oluliselt elektriseadmete väljaveo vähenemine.
Euroopa majandus on LHV panga analüütiku Heido Vitsuri sõnul tervikuna varjusurmaeelses faasis ning lähiajal Eesti SKP-l paranemist pole loota.
Lähiajal püsib välisnõudlus üsna nõrk ja ebakindel, see aga ei paku olulist võimalust ekspordi jõulisemaks kasvatamiseks, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.