Tavid sai ajaloo esimese kahjumi

“Eelmisel aastal sai Tavid tõepoolest ajaloo esimese kahjumi. Hoiame suure osa oma varadest ehk ligi 400 kilo füüsilises kullas. Aasta bilansis võetakse kuld arvele 31. detsembri hinnaga ja kuna möödunud aastal langes kuld üle 30%, siis vähenes kulla raamatupidamuslik väärtus ja ettevõte sai kahjumi,” selgitas tagamaid ettevõtte suuromanik Alar Tamming.

Ta lisas, et tõe huvides tuleb mainida, et varasemate aastate suurte kasumite puhul moodustas samuti suure osa sellest kulla kallimaks hindamine, mis samuti ei peegeldanud reaalset olukorda. ”Õige pildi saamiseks tuleks vaadata viimast kaht aastat koos, sest ühel aastal hinnati kuld üles, teisel alla. Reaalsuses on aga Tavidil endiselt täpselt sama palju kulda, kui enne ümberhindamist ehk ligi 400 kilo. Üks unts kulda on alati üks unts kulda, hoolimata sellest, kuidas raamatupidamisreeglid käsivad seda hinnata,” selgitas Tamming.

Ta lisas, et eriti oluline on seda meeles pidada läheneva majanduskrahhi ja võimaliku hüperinflatsiooni puhul. Ta möönis, et vanematel inimestel on veel meeles Nõukogude Liidu lõpuaegadel toimunud hüperinflatsioon, kus raamatupidamuslikult võis ettevõte teenida muinasjutulisi rublakasumeid, aga kuna ettevõtte väärtust mõõdeti käibel, aga langustrendis rublaga, mitte sel ajal veel stabiilse dollariga, siis ei mõistetud, kui lähedal ollakse krahhile ja pankrotile.

“Kui dollar ja euro mõlemad liiguvad hüperinflatsioonilisse spiraali, nagu ennustavad sõltumatud analüütikud, siis vajatakse stabiilset väärtuste mõõtühikut ja seni on inimkonna ajalugu näidanud, et keerulistel aegadel on selleks kõige paremini sobinud füüsiline kuld. Arvestades eeltoodut, ei pööra AS Tavid möödunud aasta majandustulemuse numbritele suurt tähelepanu, vaid jälgib tähelepanelikult maailma majanduse suundumusi ja varjatud tendentse,” rääkis Tamming.

2012. aastal oli ASi Tavidi puhaskasum 5 665 800 eurot.

Tavid tulevikuprognoosiga ei tegele. Seda, milliseks kujunevad Tavidi tulemused sel aastal, Tamming prognoosida ei soovinud. „AS Tavid ei koosta käibe ja kasumi prognoose, sest planeerimine on mõttetu tegevus, mis võtab energiat ja raha, kuid ei too sisse ühtegi lisasenti. Paraku inimestel ja institutsioonidel on soov planeerida,” selgitas Tamming ja soovitas meenutada, et tuhanded majandusinstituudid ei suutnud ette näha 2000. aasta tehnoloogiaaktsiate krahhi ega 2008. aasta majanduskriisi.

Samuti ei nähtud Tammingu sõnul veel aasta tagasi ette Ukraina sündmusi. “Kuna riiklikel tasanditel ei osata ette näha maailma ajaloo kulgu kujundavaid sündmusi, on AS Tavid ettevõtte tasandil jätnud koostamata aasta eelarved ja -plaanid ning tegutseb vastavalt hetke majandusolukorrale, ning planeerimise asemel pöörab peatähelepanu igapäevasele täpsele arvestusele reaalsete majandustehingute kohta,” lisas ta.

Tavidi põhifookus Rootsil ja Norral. Tammingu sõnul on ettevõtte põhitähelepanu pööratud Rootsi ja juunikuus avatud Norra Tavidi allüksuste tööle. Mõlemas riigis opereeritakse Tavexi nime all. Tavexi üksustes on kohapeal Eestist pärit juhid, kes teevad seal investeerimisotsuseid vastavalt avanevatele võimalustele. "Näiteks Norras avasime kontori otse raudteejaama vastas meie suurima konkurendi, Rootsis pärit Forexi firma, ligidal. Kuna meie poliitikaks on pakkuda igas regioonis selle regiooni parimaid hindu, olen ma väga optimistlik Norra üksuse tuleviku suhtes,” märkis Tamming.

Ta lisas, et ka Rootsis on lisaks peakontorile avatud viimasel ajal kolm kontorit suurtes kaubanduskeskustes, ning ka seal ollakse käibe kasvuga rahul. “Kuigi meil on mõlemas riigis klientide jaoks kõige soodsamad hinnad, on peamiseks probleemiks meie kaubamärgi tundmatus. Ei suudeta mõista, et ka Eestist pärit firma võib töötada edukalt ja pakkuda riigile ja selle elanikele lisaväärtust,” lisas Tamming.

2013. aastal maksis Tavid nõukogu liikmetele tasudena 161 469 eurot (2012. aastal 172 563 eurot), kontserni juhatusele on makstud tasusid 465 656 eurot (2012. aastal 698 304 eurot). Töötasudeks maksti kontsernis kokku välja 4 020 450 eurot (2012. aastal 3 405 711 eurot). Aasta lõpu seisuga töötas kontsernis 195 töötajat(2012. aastal 161 töötajat).