Ettevõtja Jaanus Marrandi ütles, et Venemaa sanktsioonide käes ägavaid Eesti ettevõtteid tuleb kindlasti abistada. Meetoditena tõi ta välja Euroopa Liidu toetusrahade ümbermängimise ning võimalikud laenude maksepuhkused.
Marrandi sõnas, et rahandusministri öeldu, nagu oleksid ettevõtted võtnud liiga suuri riske ning mänginud kõik Venemaa näol ühele kaardile, pole korrektne lähenemine. „Ettevõtjad pole rumalad, riske osatakse hinnata,“ ütles Marrandi ning lisas, et hoopis teine pilt avaneb siis, kui mängu tuleb poliitiline faktor. Sel juhul peaks riik tema hinnangul omalt poolt ettevõtjaid toetama.
„Kui ikkagi kõige taga on poliitilised otsused, siis ei saa riik küüniliselt käituda,“ oli Marrandi resoluutne. Ta lisas, et kui peaminister on varasemalt öelnud, et viige oma toodangut Euroopasse, siis tuleb arvestada sellega, et ka Euroopa turg on sanktsioonidest segamini paisatud.
Marrandi nägi võimalike lahendustena, kuidas hädas ettevõtteid aidata, Euroopa Liidu põllumajandustoetusrahade ümbervaatamist ning samuti võiksid pangad hädas ettevõtetele vastu tulla, andes näiteks laenudest maksepuhkuseid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
ASi Hiiu Kalur juhatuse liige Urmas Reimann ütles, et iga ettevõte peab sanktsioonidega eeskätt ise hakkama saama.
Iga riik peaks võimalikult kiiresti vaatama, kuidas saaks Venemaa sanktsioonidest mõjutatud ettevõtteid toetada, sest ühise seisukoha kokkuleppimine võib juba liiga hilja olla, ütles Nopri talu peremees Tiit Niilo.
ETK juht Jaanus Vihand ütles, et tema Eesti valitsusele etteheidetud aegluses midagi halba ei näe ning pooldab riigi sekkumist juhul, kui ohus on kogu sektori majandus.
Tavidi suuromanik Alar Tammingu arvates näitab sanktsioonide kehtestamine lihtsalt sellepärast, et USA või EL seda teeb, näitab Eesti kui suveräänse riigi olemasolu puudumist.
Rahvusvahelise veebipõhise maaklerfirma Freedom24 analüütikud on välja selgitanud kümme ettevõtet, mille börsile minek (IPO) saab olema alanud aastal finantsmaastiku keskmes. Nende seas on nii tehisintellekti uuendajaid, digitaalse turvalisuse liidreid kui ka kiirmoehiiglasi, lisaks ettevõtteid, mis püüavad positsioneerida ennast mõnedes võtmekategooriates ja meelitada ligi kõige tähelepanelikumaid investoreid.