Ettevõtja Jaanus Marrandi ütles, et Venemaa sanktsioonide käes ägavaid Eesti ettevõtteid tuleb kindlasti abistada. Meetoditena tõi ta välja Euroopa Liidu toetusrahade ümbermängimise ning võimalikud laenude maksepuhkused.
Marrandi sõnas, et rahandusministri öeldu, nagu oleksid ettevõtted võtnud liiga suuri riske ning mänginud kõik Venemaa näol ühele kaardile, pole korrektne lähenemine. „Ettevõtjad pole rumalad, riske osatakse hinnata,“ ütles Marrandi ning lisas, et hoopis teine pilt avaneb siis, kui mängu tuleb poliitiline faktor. Sel juhul peaks riik tema hinnangul omalt poolt ettevõtjaid toetama.
„Kui ikkagi kõige taga on poliitilised otsused, siis ei saa riik küüniliselt käituda,“ oli Marrandi resoluutne. Ta lisas, et kui peaminister on varasemalt öelnud, et viige oma toodangut Euroopasse, siis tuleb arvestada sellega, et ka Euroopa turg on sanktsioonidest segamini paisatud.
Marrandi nägi võimalike lahendustena, kuidas hädas ettevõtteid aidata, Euroopa Liidu põllumajandustoetusrahade ümbervaatamist ning samuti võiksid pangad hädas ettevõtetele vastu tulla, andes näiteks laenudest maksepuhkuseid.
Seotud lood
ASi Hiiu Kalur juhatuse liige Urmas Reimann ütles, et iga ettevõte peab sanktsioonidega eeskätt ise hakkama saama.
Iga riik peaks võimalikult kiiresti vaatama, kuidas saaks Venemaa sanktsioonidest mõjutatud ettevõtteid toetada, sest ühise seisukoha kokkuleppimine võib juba liiga hilja olla, ütles Nopri talu peremees Tiit Niilo.
ETK juht Jaanus Vihand ütles, et tema Eesti valitsusele etteheidetud aegluses midagi halba ei näe ning pooldab riigi sekkumist juhul, kui ohus on kogu sektori majandus.
Tavidi suuromanik Alar Tammingu arvates näitab sanktsioonide kehtestamine lihtsalt sellepärast, et USA või EL seda teeb, näitab Eesti kui suveräänse riigi olemasolu puudumist.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?