Iga riik peaks võimalikult kiiresti vaatama, kuidas saaks Venemaa sanktsioonidest mõjutatud ettevõtteid toetada, sest ühise seisukoha kokkuleppimine võib juba liiga hilja olla, ütles Nopri talu peremees Tiit Niilo.
Niilo sõnul ei ole Eesti riigi senine käitumine lubanud toidutootjatel ja farmeritel olla ühise toidulaua taga võrdsete võimalustega. „Kui praeguses kriisiolukorras saavad teised reageerida kiiremini uutele turgudele uute toodetega, siis oleme jälle sammu maha jäänud. Igal juhul on praegu olukord, kus konkureerivad toidutootjad saavad erineva energiaga ja võimekusega osaleda võidujooksus. Vaatamata sellele, et on justkui ühisasi, siis tegelikult on kellelgi naelikud, keegi on paljaste jalgadega ja kellelgi on all vedrud,“ ütles Niilo.
Nopri talu peremees lisas, et kui rahandusminister annaks kohe signaali, et näeb keerulist olukorda, kuid raha pole anda, siis see oleks löök allapoole vööd.
Niilo tõstis esile põllumajandusministeeriumi senist operatiivsust, kui poliitikud tegid ühisistumise tootjate ja nende esindajatega.
Seotud lood
Üks hädaabi variant võiks olla müüa põllumajandustooteid läbi Türgi Venemaale, kuid seda, mida nüüd teha, tuleks küsida eelkõige nende käest, kes olid tugevad sanktsioonide pooldajad, kuid täna on nad vait, ütles Standardi suuromanik Enn Veskimägi.
Kirjanik ja ettevõtja Armin Kõomägi leidis, et kuna sanktsioonid on poliitiline otsus, siis lasub riigil moraalne kohustus aidata oma hädas ettevõtjaid.
Ettevõtja Jaanus Marrandi ütles, et Venemaa sanktsioonide käes ägavaid Eesti ettevõtteid tuleb kindlasti abistada. Meetoditena tõi ta välja Euroopa Liidu toetusrahade ümbermängimise ning võimalikud laenude maksepuhkused.
Sanktsioonide teema on utreeritud ja pigem tuleks mõelda suures plaanis, leidis Krimelte üks omanikest Jaan Puusaag.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?