Veonduses ei tule käibe- ja kasumikasv lihtsalt kätte, ent koostöös teise väikevedajaga on võimalik efektiivsemalt ressursse kasutada, rääkis veofirma Merxton Veod OÜ omanik ja juhatuse liige Tõnu Alas, kelle ettevõte tänavuses Gasellide edetabelis 37. koha hõivas.
- Merxton Veod OÜ omanik ja juhatuse liige Tõnu Alas Foto: Eiko Kink
2008. aastast tegutsenud Pärnu ettevõte pakub transporditeenust Euroopa Liidu riikides. Viimase pooleteist aasta jooksul on fookus suunatud Lõuna-Euroopale: suur osa vedudest liigub nüüd Hispaania, Prantsusmaa, Portugali suunal. Samas andsid 2012. aasta käibest lõviosa Rootsis tehtavad veod.Merxton Veod on paari aastaga kasvatanud käivet ligi 3,7 korda. Küsimusele, mis sellele kaasa on aidanud, vastas Alas: "Lihtsalt tööd on palju tehtud ja investeeritud uutesse masinatesse." Ta lisas, et otse loomulikult aitab käibekasvule kaasa klientidele pakutava teenuse usaldusväärsus. Tarneaegadest kinnipidamine on üks usalduse tekkimise põhitingimus ning kui klient saab vedajas kindel olla, tuleb ka piisavalt uusi tellimusi.Ettemaksu küsimine pole kombeks. Veofirmal on välja kujunenud koostööpartnerite ring, kes töid vahendavad. "Ma ei olegi väga palju otse klientidega tegelenud. Töid vahendavad suurfirmad, nagu DHL, Arco Transport jt, võtavad küll natuke raha vahelt ära, aga mina ei pea muretsema, et kliendilt raha kätte ei saa. Mõne väikese tundmatu kliendi osas pole sugugi kindel, kas ta ka maksab tellitud veo eest. Mul ei ole mõtet riskida ja vahendajatele oleme suutnud tõestada, et oleme tegijad," selgitas Alas. Ta lisas, et veoteenuste puhul pole ettemaksu küsimine eriti kombeks. Samas tuleb seda teha, kui tead kliendi taustast, et ta võib maksmisega venitama hakata.Merxton Veod jagab tööd ja ressursse Ilves Transport OÜga. Kulude kokkuhoiu huvides ja tühisõitude vältimiseks kasutatakse ära üksteise autode asukohti. "Meie kaks autoparki töötavad käsikäes. See on mõistlik, sest meie ettevõtted on väikesed ja omavahel saame hästi hakkama. Oleme Ilves Transpordi juhiga terve elu autojuhtidena töötanud ja ka koos sõitnud. Tunneme seda valdkonda läbi ja lõhki," rääkis Alas, kes võimalusel ka ise jätkuvalt hea meelega autorooli istub ja mõne sõidu teeb.Alas tunnistas, et lihtsalt ei tule selles äris midagi kätte. "Sel aastal on ka hinnasurve tohutu ja minu arvates polegi impordi pool eriti käima läinud. Suure vaevaga oleme autod liikuma saanud ja ega oskagi öelda, mis on selle madalseisu põhjuseks. Tundub, et kaup lihtsalt ei liigu," märkis ta. Alase sõnul hakataksegi hinda survestama siis, kui veetavat kaupa vähe ning ekspedeerijad on sellest väga hästi teadlikud ja kasutavad olukorda ära. "Öeldakse, et "kui ei taha, ära võta seda tööd, meil on vedajaid piisavalt". Ekspedeerimisfirmad ei arvesta, et kuskil tuleb piir ette ja hinna allalöömise tõttu tuleb neil endal ehk turult lahkuda," märkis ta mõrult.Merxton Veod hinnasurvele ei allu ja hoiab veotasusid mõistlikes piirides. Alas märkis, et paljud vedajad löövad käega ja katsuvad survehindadele vaatamata hakkama saada. "Nad löövad veoringi kulud ja kilomeetrihinna kokku, arvestavad kütusekulu ja juhi palga maha ning rõõmustavad, et üht-teist kätte jäi. Mul pole mõtet odava hinnaga kaasa minna, sest autod ju amortiseeruvad, liisingut on vaja maksta, mingil hetkel uued rehvid hankida. Tuleb ka valmis olla, et masin võib teel olles katki minna ja vajab remonti. Keskmiselt läbib üks meie auto 12 000-13 000 kilomeetrit aastas," selgitas ta, lisades, et tasu ei arvestata kilomeetripõhiselt, vaid lepitakse koorma või osakoorma vedamise hind tellijaga kokku.Turg on paigast ära. Merxton Vedude kuuest autost koosnev masinapark on päris uus. Kõige vanemad autod aastast 2010, kaks masinat 2011ndast, üks eelmise ja üks tänavuse aasta väljalase. Hetkel Alas masinapargi suurendamist ei plaani ning jälgib, kuhu turg liigub. "Hinnasurve on veonduses aastaid kestnud ja jätkuv teema, mis käib justkui lainetena. Mul on aastatepikkused kogemused, millest tegevuse planeerimisel enam abi pole. Kui mõned aastad tagasi olid aastas kindlad kuud, kus vedusid oli napilt, näiteks august, mil rahvas puhkas või jaanuar-veebruar, mil inimestel oli pühadejärgselt raha otsas ja tarbimine langes, siis nüüd pole midagi kindlat. Oktoober-november võiks olla kõige parem vedamisaeg, aga enam see pole nii. Samas võib augustis tulla nii palju vedusid, et ei jõua ära teha. Turg on nii paigast ära läinud, et mingeid plaane teha ei saa," rääkis ta.Möödunud, 2013.aasta majandustulemused on Alase sõnul pisut paremad kui sellele eelnenud aastal ja kasv on kindel. "Ettevõttes on praegu palgal koos minuga 8 inimest. Ise ma paraku väga palju sõitmas käia ei saa, tuleb aktiivselt tegeleda koormate otsimisega. Ega ma lipsuga tööd teha tahagi. Kui veofirma juht lipsu ette paneb, hakkab kõik allamäge minema," muigas Alas.
Seotud lood
Viimastel aastatel virelenud veondus ja laondus on saanud justkui uue hingamise ja veab teenuste eksporti ja importi, selgub statistikaameti andmetest.
Edu saavutamiseks tuleb seada kõrge latt ja tõsta pidevalt taset, mida on lihtsam teha kriisi ajal, on veendunud ehitusfirma Karso Ehitus OÜ omanik Sergei Gladkov.
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.