Sandor Liive ajastu lõpp

Teisipäeva õhtul kella viie paiku kogunes Tallinna lennujaama Eesti Energia ladvik eesotsas Sandor Liive ja vastse ettevõtte nõukogu esimehe Erkki Raasukesega. Koos võeti ette enam kui kaheksa tunnine lennutee Iisraeli ja Iraagi vahel asuvasse Jordaania kuningriiki. Ees ootas kaheksa aastat kestnud projekti lõppfaasi jõudmise kinnitamine, mis sillutab teed kuningriigi esimesele põlevkivielektrijaamale.Reisi kestel pidasid Raasuke ja Liive maha jutuajamise, kus Eesti Energia nõukogu esimees avaldas edasised plaanid seoses riigifirma juhikonkursiga. Kindlasti teadis Raasuke, et juba kolmapäeval ilmub Sulev Vedleri sulest artikkel Eesti Energia tulevasest juhist. Artikli ilmumisele järgnenud sündmusi vahetult kogedes näib aga, et selle sisu kujunes nii Liivele kui ka Raasukesele ootamatuks. Ekspress käis välja nõukogu plaani Sandor Liivega lepingut mitte pikendada ja asendada ta Hando Sutteriga, kes praegu töötab elektribörsil Nord Pool Baltimaade ja Vene turu juhina.Nii puhkes Liive alguses valjuhäälselt naerma, kui Eesti ajakirjanikud ta Ammani ühe uhkeima hotelli Le Royal Amman hommikusöögilauas tabasid. „Kas elevant on toas,“ naljatles Liive, kui ajakirjanikud palusid tal olukorda selgitada. Nagu alati energiline Liive polnud küll morn, kuid õhus oli pettumust. „Kulda on vaja, hõbe mind ei rahulda," ütles Liive võimaliku kaotuse kohta Eesti Energia juhi konkursil. Oli tunne, et kogu Amman kajab Eesti riigifirma juhivahetuse uudisest, kuid kohalikud seda ei kuule.„See ei lohuta, et oled küll tugev kandidaat, aga ei osutunud valituks,“ tunnistas Liive.  Tõsi, otseselt ta ametist ilma jäämist ei kinnitanud, öeldes vaid, et 30. novembrini, mil lõpeb tema ametiaeg, on ees 60 kõige tõhusamat tööpäeva. Ajakirjanike tule alt saatjaskonnaga oma tuppa õhtust kõnet ette valmistama lahkudes ta liftide ees lõpuks sulas ning võttis tahvelarvutist välja Ekspressi artikli, kus ükshaaval talle kummaliste või valedena näivaid artikliosi näitas ja tsiteeris.Raasukese püüdmine. Alles mõni minut varem, enne ajakirjanike saabumist, istusid Liive kõrval hommikusöögilauas ka Eesti Energia kommunikatsioonijuht Merlis Nõgene ja nõukogu esimees Erkki Raasuke, kes olid aga lahkunud hotellituppa ametlikku teadet ette valmistama. Ükski Eesti Energia ametnik aga ei teadnud või ei soostunud nende asukohta avaldama. „Ei mäleta peast toa numbrit,“ ütles Liivet ajakirjanike küüsist päästa püüdev Eesti Energia arendusprojektide kommunikatsioonijuht Reilika Ilp. „Ei näinud varem smsi,“ kostis muidu agaralt ja kiirelt vastav Nõgene napisõnaliselt pool tundi pärast seda, kui olin teda intervjuusoovist ette hoiatanud ja (veerand tundi hiljem) kell 10.44 hotelli jõudnud. Seejuures jäi nii tema kui ka Raasukese asukoht ka pärast seda selgusetuks.Alles pärast keskpäeva tekkis võimalus Raasukesega sama hotelli lobbys kohtuda. „Äärmiselt kahetsusväärne,“ kommenteeris ta väsinud ilmega spekulatsioone. Alles kella kolme paiku öösel sihtpaika jõudnud Raasuke mõistagi ei kinnitanud otsesõnu välja käidud plaani. Ta viitas protseduuri- ja börsireeglitele. „See diskrediteerib nõukogu tööd,“ andis ta Ekspressi loole napi kommentaari. Raasukest häiris, et lekked jätkuvad isegi pärast ulatuslikke muudatusi Eesti Energia juhatuses. „Info lekkimiseks piisab ühest inimesest,“ võttis ta aga nõukogu üheselt hukkamõistult hoo maha.Ajastu lõpp. Nagu põlevkivi peidab end maapõues, nii peeti ka õhtune Jordaania põlevkiviprojekti allkirjatseremoonia maa all. Täpsemalt, luksusliku hotelli Le Royal Amman kolmandal keldrikorrusel. Jordaania ajakirjanike peatähelepanu pälvis pea ainuisikuliselt kohalik peaminister Abdullah Ensouri, kellele lähenemist turvamehed jõuliselt piirasid. Kohalikud ilmselt isegi ei aimanud, et Jordaania kõige kuumem teema on hetkel Eesti suurima riigifirma tulevik.Liive istus Jordaania ametnike vahel esireas ning ta kehakeel reetis närvilisust. Ta niheles ja uuris paberilt teksti. Järjekorras viimasena esinenud Liive sõnavõtt meenutas lahkumiskõnet. Ta tänas kõiki alates peaministrist kuni ajakirjanikeni. Tõsi, ilmselt oligi see asjakohane, kuid kontekstis omandas uue mõõtme.On sümboolne, et Sandor Liive tee Eesti Energia juhina leidis lõpu just siin. Kui ta üheksa aastat tagasi ametisse astus, oli just Jordaania see, kuhu 2006. aastal esimesena maad uurima tuldi. Mis 2,2 miljardi dollarilisest projektist edasi saab, on praegu selgusetu. Jätkamiseks on lisaks laenurahale vaja vähemalt 500-600 miljoni dollarist omakapitalisüsti. Eesti riigil napib ilmselt nii poliitilist tahet kui ka rahalist võimekust isegi osa sellest rahast Jordaaniasse paigutada. Nii ei jää Eesti Energial muud üle, kui oma 65% osalust vähendada. Võibki juhtuda, et koos Liivega taandub Jordaaniast järk-järgult ka Eesti Energia.