Rikaste TOP on nagu pärast rattarallit

Tirsi kaubandusketi loojad Tõnu Samm ja Toomas Määrits on enda sõnul konservatiivsed ning rahumeelsed ettevõtjad, kes üldjuhul raha tühja-tähja peale ei kuluta. Mõnikord muidugi patustavad ka, inimlikust uudishimust.Sammu ja Määritsa avar ja valgusküllane kontor asub Tartu Tööriistamarketi teisel korrusel. Kontori keskel seisab umbes kümnele inimesele mõeldud laud ning nurgas püüab pilku nägus kohvimasin. Aknast piiludes paistab Ringtee Selver, mille katus on esimesena Tartus kaetud päikesepaneelidega. See on endiste tirsilaste viimane ettevõtmine. "Meedias promoti nii kõvasti," ütleb Tõnu naerdes. Seda võib pidada üldiselt konservatiivsete ja tagasihoidlike ettevõtjate väikeseks patustamiseks.Suhkrune algus. Tõnu ja Toomase ärisuhe sai alguse turul. Kui küsida veidi provotseerivalt, kas neil ka mõni vahva tutvumislugu rääkida on, vaatavad nad hetkeks teineteisele otsa ning kehitavad õlgu. Pikk sõprus ning äripartnerlus sai alguse tasa ja targu ning rajanes alguses suuresti usaldusel.90ndate Eesti majandust ning äritegevuse käimalükkamist meenutavad mitmed ettevõtjad ise suure heldimusega. Kes oli vähegi ettevõtlikum ning nupp nokkis, võis toona tabula rasana tundunud Eesti ettevõtlusmaastikul kätt proovida. Nii jõudsidki Tartu väliturule kokku igasugused kaubitsejad - need, kes proovisid kätt valuutamüügis ja need, kel oli tutvuste kaudu õnnestunud midagi läänelikku Eestisse sokutada.Nii nagu Tõnu ja Toomas ise ütlevad, on "kaks pead ikka kaks pead" ning panid tasakesi äris seljad kokku ja on nüüd sedasi paarisrakendina juba pikka aega koos äri ajanud. Muuseas, Tõnu on õppinud laevajuhtimist ning Toomas on otsekui Hunt Kriimsilm oma üheksa ametiga - näiteks on ta õppinud nii krohvimist kui autoremondilukksepa ametit, aga ka ärijuhtimist.Turult jõuti üsna pea ühise äriajamiseni ning müüdi hulgikaubana suhkrut. Kuna äri osutus edukaks, otsustati õige pea ka jaemüügi kasuks ning nii kasvaski suhkruärist välja Tirsi. Üüriti Tartus Turu tänaval asuv kaarhall ning õige pea olid inimesed ukse taga justkui mesilased meepoti juures - ka bussijuhid olla tollal öelnud, et Tirsi juures on kõige populaarsem bussipeatus. Muuseas, nimi Tirsi ei tule aga kusagilt mujalt kui hea tuttava ettevõtte nimest. "Tollal me ei teadnud ju midagi kaubamägi registreerimisest," naerab Tõnu. Nii märgitigi Tirsi nimele sõna "hulgi" juurde ja uus ettevõte oli sündinud.Liiga isiklik suhtumine. Veidi enam kui kümme aastat tagasi tuli Tirsi ostmisest huvitatud Selver maad kuulama, ning pärast järelemõtlemisperioodi otsustas tandem oma poeketi ära müüa. Toona oli Tirsil Tartus 30% turuosa ning Tõnule ja Toomasele allus 400 töötajat. Toomas ütleb, et suurt nostalgiat enam Selveris käies ei teki, kuigi sageli kohtab leti taga tuttavaid inimesi, endisi Tirsi töötajaid. "Ikka teretame ja küsin, kuidas läheb," jääb ta mõtlikuks.Toomas räägib, et suhe poeketiga oli neil vägagi isiklik. Näiteks käisid nad ise sageli valvsa pilguga poeriiulite vahel ringi, kaemaks, kas letid on kaubaga täidetud ning kõik korras. Sageli olid probleemiks ka pikanäpumeestest töötajad, kes mõnikord kaupa ilma maksmata hõlma alla panid. "Oleks võinud panna paika mingi kindla puudujäägi protsendi. Ega nad siis paljaks ei oleks varastanud," meenutab Tõnu."Ei oleks tõesti pidanud nii südamesse seda kõike võtma. Samas, eks me niikuinii plaanisime laienda ja siis oleks tekkinud ka teatud distantseerumine," märkis Toomas.Selveriga ollakse ka tänini seotud - mitu Selverit on Tirsi kruntidel ning Selver üürib neid Määritsa ja Sammu firmalt Kaarsilla Kinnisvara. Toomas nendib, et toiduäri oli pingeline ning ses mõttes on kinnisvaraäri oluliselt rahulikum. "Kuigi mõte kogu aeg töötab," lisab ta.Praegu on ettevõtjatel käsil mitu projekti, muuhulgas proovitakse kätt ka Tartu kesklinna kortermaja ehitamisega. "Eesti mõistes läheb meil tõesti hästi," ei tee Toomas saladust.Sõbrad ja naabrimehed. Hea sõprus ning, nagu nad ise ütlevad, klapp, on neist teinud ka naabrimehed. Veidi provokatiivselt võiks ju pärida, kas iga päev ninapidi koos olemine tülli ei aja? Vürtsi lisab ju ka see, et tegu on edukate ärimeestega ning raha on üsna tüüpiline tüliallikas."Kogu aeg me ju ka koos ei ole," lausub Toomas. Selgub, et kummalgi on oma hobid, samuti veedavad nad kumbki aega oma sõprade seltsis. Siiski käiakse koos perereisidel ja tehakse sporti. Toomas on näiteks aastaid olnud usin ratta- ning jooksuvõistlustel osaleja ning Tõnu peab oma suureks hobiks tennist.Kui küsida, kuidas on neil omavahel rollid jaotunud, jäävad mõlemad hetkeks mõttesse. Kes on ideedemasin? Tõnu vastab, et pigem Toomas, kuigi viimane ei kipu sellega eriti nõustuma. Tõnu ütleb, et on ise pigem veidi impulsiivsem ja natuke laisem. Mõningase arutelu järel jõuavad nad kokkuleppele, et ju selline iseloomuomaduste virvarr seobki neid hästi.Üldiselt kõlab meeste jutust läbi, et lisaks usaldusele, millel nende paarisrakendina töötav ärisuhe peamiselt rajaneb, on teiseks tähtsaks komponendiks ka omavaheline kahe jalaga maa peal olemine. Kuigi nende viimane ettevõtmine on päikesepaneelide äri, mida alustati Tõnu sõnul "sportlikust huvist", siis panustati sinna selline summa raha, mille kadumisest just väga suurt tragöödiat ei sünni, kui asi peaks vett vedama minema. "Võib trehvata, et läheb õnneks, kuid võib ka halvasti minna," sõnab Tõnu julgelt ärisse panustamise kohta ning leiab, et mis puudutab üldiselt projektide jaoks suurte laenude võtmist, siis on see justkui väga peenikesel nööril kõndimine. Seetõttu on tema sõnul turvalisem panustada niiöelda hulludesse ideedesse siis, kui pind jalge all veidi kindlam.Konkurents elavdab. Kui rääkida aga numbritest, siis tundub, et kindel pinnas on Toomase ja Tõnu jalge all olnud juba pikalt. Kaarsilla Kinnisvara omanikud on kuulunud Äripäeva rikaste edetabelisse stabiilselt mitu aastat.Muuseas, rikaste topiga on Tõnu ja Toomase meelest enamikel ettevõtjatel omamoodi armastuse ja vihkamise suhe. Nad ei tee saladust, et kui septembris edetabel ilmub, siis viskavad nad sellele pilgu peale ning enda nime on alati meeldiv kohata. "See on nagu pärast rattarallit, vaatad üle, kellest parem oled," naerab Toomas. "Konkurents on edasiviiv, samas pole toppi kuulumine omaette eesmärk," märgib Tõnu.Kui jalgrattaspordis loetakse võistlusel 100 esimest ratturit profisportlasteks, siis kas 100 esimest ettevõtjat Äripäeva rikaste topis võiks olla nii-öelda profiettevõtjad? Toomas märgib, et suure kaliibriga kindlasti. "Küll me jõuame sinna kunagi," naerab Tõnu ning jätab otsad lahti, kas teeb nalja või mõtleb seda tõsiselt. Kinnisvaraäri on pika vinnaga ning tippu jõudmiseks kulub aastaid.