Rahandusministeerium taotleb majandusministeeriumi (MKM) parvlaevade hankemenetluse kehtetuks tunnistamist ja ootab lisaselgitusi. Alles seejärel selgub hanke lõplik otsus.
- Parvlaevahanke tulemus selgub pärast MKMi lisaselgitusi. Foto: Veiko Tõkman
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Lastovetsi sõnul on ekslik Delfi Ärilehe väide, et järelevalve otsuse projekt puudutab Väinamere Liinide hankel osalemisele kvalifitseerimist. "Selle küsimusega tegeleb vaidlustuskomisjon," ütles Lastovets pressiteates.
Rahandusministeerium algatas järelevalvemenetluse selle kohta, et MKM pidas hankemenetluse läbirääkimisi ilma väljakuulutamiseta - see on riigihankeõiguse üks kõige erandlikumaid liike. Lastovetsi sõnul on sellised väljakuulutamiseta läbirääkimised olnud viimased paar aastat teravdatud tähelepanu all.
"Järelevalvemenetlus tuvastas üksnes selle, et MKMi protokoll loetleb küll üksikud puudused Väinamere Liinid OÜ pakkumuses, kuid ei nimeta asjaolusid, mida saaks käsitleda lepingule olemusliku mittevastavusena," märkis Lastovets.
Lastovetsi sõnul puudub rahandusministeeriumil järelevalvemenetluse raames hankemenetluse peatamise võimalus, seega oli MKMil õigus menetlus viia kuni lepingu sõlmimiseni.
Rahandusministeerium on projekti edastanud MKMile ning pakkujatele (OÜ Väinamere Liinid ning ühispakkujad TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping).
Seotud lood
Kellelt Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand ja juhatuse liige Allan Kiil altkäemaksu võtsid, on veel spekulatsiooni tasemel.
Majandusminister Urve Palol on suur šanss minna ajalukku praamikuningas Vjatšeslav Leedo nn alistajana ehk teha ära see, mida ei suutnud tema eellased Meelis Atonen ja Juhan Parts: lõpetada ühe erafirma kulukas kosutamine riigi rinnal, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Praamihangete ümber toimuv jagelemine jätab riigist mulje, nagu oleks tegemist röövlisaaki jagavate sõgedate kambaga, mille liikmed ei põlga suurema tüki saamise nimel kaaslasi maha lüüa, kirjutab arvamustoimetaja Vilja Kiisler.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”